1. Millal said selle välismaal õppimise pisiku või oli see miski, mis sinuga ammu kaasas käinud?
- Eks ma olin kuulnud vahetusõpilastest, vahetusaastast ja võimalusest õppida välismaal varem, aga ma olin kogu aeg mõelnud, et see ei ole ikka mulle. Üks aasta läheks nagu raisku, aga ühel märtsikuu ööl, kui und ei tulnud, sain aru, et ma olen sellest võimalusest väga valesti mõelnud ja otsustasin, et ma tahan seda nii väga kogeda. 2. Miks valisid sa just Norra? Milliseid variante veel kaalusid? - Algselt oli mul suur soov üldse Islandile minna, aga seda kahjuks veel ei pakuta, siis tundsin, et tahaksin siiski minna Skandinaaviasse. Panin endale iseenda jaoks kirja veel Norra, Taani ja ka Hollandi varuvariandina. Lõpuks tundsin, et Norra on siiski see kõige-kõigem mu jaoks, olgu põhjuseks kultuur, loodus, koolisüsteem vms. 3. Kuidas sa said vahetusaastaks vajamineva raha kokku? Kas oli ka kartusi, et ei saagi kokku? - Kuna lepingu sõlmisin üsna hilja ja mul ei olnud seega eriti kaua aega raha kogumiseks, pidin hoolikalt oma võimalused läbi kaaluma. Kasutasin oma varasemalt kogutud raha, õppeaasta olümpiaadi võitude eest saadud preemiaid, tegin lillelaadal Värska Vesile degusteerijatööd, töötasin suvel pudeliteladujana, müüsin oma kleepse, tegin üleskutse facebook`is, otsisin sponsoreid ja mind toetasid ka minu isa, mõlemad vanaisad, ema ja sugulased. Eks kahtlusi oli küll ja sisemiselt veidi hirmu ka, sest miskipärast panin endale suure pinge peale ja mõtlesin sellele, mis oleks saanud, kui ma ei oleks saanud vahetusaastale minna, sest sellel hetkel oli see kõik, mida ma tahtsin. 4. Mida oleksid sa võinud enne vahetusaastale tulekut rohkem teha? - Oleksin ehk võinud veidi rohkem keelt õppida, just sõnavara, aga samas olen enda üle üsna uhke, sest tegin suvel ikkagi korralikult keeletööd. Oleksin võinud ka oma blogi rohkem täita, just et saaks ajajoonena need olulisemad punktid kindlalt üles märgitud. Näiteks esimene koolitus, vestlus jms, aga samas olin oma blogiga teekonnal ja kuskilt ma pidin ju alustama, et jõuda siia, kus olen nüüd. 5. Kas sa pakkisid kohvrisse ka midagi, mida sa oma vahtusaasta jooksul ei kasutanud? - Liiga palju t-särke, vähe sooje riideid, liiga palju kõrvarõngaid. 6. Mille üle olid kõige rohkem elevil enne lendu vahetusaastale? - See, et teekond iseseisvamaks saamisel saabki kohe alguse. 7. Kuidas mäletad oma esimest koolipäeva? - See oli parajalt piinlik, natuke nukker, aga üldiselt lootustandev. Ma ei tundnud seal kedagi, olin Concettaga erinevas klassis, mu klassijuhataja ei mõistnud inglise keelt ning neil oli seal kahtlane istumistesüsteem, mille skeem tahvlil oli täiesti arusaamatu. 8. Millised on 5 peamist erinevust Norra ja Eesti koolide vahel? - Kodutöid on vähem. - Hindeid pannakse vähem ning rohkem hinnatakse hoopis arvestatud/mittearvestatud või alla keskmise/keskmine/üle keskmise. - Kogu õppetöö käib arvutites. - Tähtaegade suhtes ollakse leebemad. - Õpetajaid kutsutakse nimepidi. Näiteks: "Õu, Reidar, tule siia!" 9. Mis olid sinu lemmikained ja miks? - Majandusõpetus, sest see oli väljakutsuvalt põnev. - Saksa keel, sest õpetaja oli niivõrd äge, loominguline ja õudne perfektsionist. 10. Millal tundsid, et oled keeleoskusega jõudnud sinna tasandile, et saad koolist kõigest aru ja ei pea enam inglise keelele ümber lülituma? - 3 kuuga sain koolis praktiliselt kõigest tunnis räägitavast aru ning 5 kuuga sain enam-vähem kindlalt rääkimisega hakkama, kuigi eks vahel tule ette ka momente, kus keel jookseb kinni. 11. Mis on sinu lemmik norrakeelne väljend või sõna, mida öelda? - Hallo (haluuu) - tere - Helvete (hällvetee) - põrgu - Herregud (härrregüüd) - issand jumal - Hva sa du na? (va sa tü no) - mis sa nüüd ütlesidki? - Ha det (haa dee) - head aega 12. Millise keeleõppe soovituse annaksid 2019 juuli Kai-Mellile, kes avab 2 sekundi pärast norra keele õpiku? - Õpi grammatikat, õpi sõnavara, kuula google tõlkest sõnade hääldust, aga ära põe, sest norrakeelses keskkonnas hakkab asi juba iseenesest tulema. 13. Mis toite sa Norras olles enim sõid? - Ma lihtsalt reastan järgnevalt toite, mida kõige rohkem sõin: porgandid, õunad, kaerahelbepuder, erinevad riisipadad, risgröt, võileivad, tacod, külmutatud pizzad, viinamarjad, aga põhiliselt ikka liiga palju porgandeid. 14. Milliseid uusi toite sa proovisid? Kas ka midagi veidrat? - Mõned huvitavad retseptid, mida Franziska välja mõtles, nagu näiteks pitsa, mille põhi oli tehtud kaerahelvestest ja tuunikalast. Kõige veidram toit, mida proovisin, oli tõenäoliselt vanajuust (norra keeles gamalost) ja ega enam seda suhu vist panna ei tahaks, sest maitseelamus polnud lemmikumate killast, aga rohke moosiga on ehk talutav. 15. Kas on ka mingeid toite, mida jääd igatsema? - Nendes norra porgandites oli seda miskit. 16. Mis oli kõige üllatavam asi, mida sa oma vahetusaasta jooksul nägid või tegid? - See, et tegelsin taipoksiga, võtsingi ette ja käisin Tromsös ja ei põdenud nii palju selle pärast, mida teised must mõtlesid. 17. Milline oli Norra ilm? - Teekonnal Tallinna lennujaamst Türi poole isaga sõites ütles isa, et tal oli Norrast peas veidi vale pilt, sest ta arvas, et seal on igapool külmem võrreldes Eestiga. Tegelikult esineb Norras tema väljavenitatud territooriumi tõttu erinevaid kliimaolusid, aga Kongsbergis, mis asub Oslost 2h autosõidu kaugusel, oli talvel lund, kõige jahedamad külmakraadid, mida kogesin, olid -15 kraadi ning vahetusaasta lõpu poole sain tunda isegi 30kraadiseid soojakraade ning olen juba mitmelt sõbralt Eestis kuulda saanud, et olen üsna päevitunud. Kokkuvõtvalt ütleks, et Eestiga üsna sama, aga ema saadetud videote järgi vihmasajust ütleks, et sadas vähem. 18. Kas sa tundsid ennast Norras turvalisena? Kommentaare? - Jah, tundsin ennast turvalisena. Eks pimedatel tänavatel kõndides paranoiat ikka jätkus, aga üldiselt midagi hirmsat ei olnud. 19. Kas sa kuulasid ka kohalikku muusikat? Soovitusi? - Kirjutan 5 lemmikuimat uut laulu norra artistidelt: Astrid S "Dance dance dance", Ruben "Power", Kygo "Kem kan eg ringe", Isah, Dutty Dior "Hallo" og TIX "Jaevla". 20. Kas norrakatel on ka äratuntav norralik riietumisstiil? Oled mõjutatud? - Norrakad ei kanna eriti värve, vaid põhilisteks "värvideks" on hall, must, valge ja beež. Samuti leiab nende kollektsioonist palju altlaienevaid pükse. liiga suuri pusasid, valged nike`i ketsid, suured "vaht"joped ja mitte eriti palju mütse. Ma ei teagi, kas ma olen mõjutatud, sest altlaienevad püksid ei kõla siiani nagu eelistus number 1, aga ehk olen riietumisstiililt veidi julgem, aga mine teagi. 21. Kuidas sa ringi liikusid, pidades just transporti silmas? - Kuna elasin Kongsbergist 20 km kaugusel, pidin kooli minemiseks ja koolist tulemiseks kasutama busse ning siis, kui Franziska töötas, sain ka temalt küüti. Kohati pidin kaua ootama, sest minu tänavale või üldse sinna kanti busse eriti ei käinud, aga sain hakkama. Siis, kui ilmad läksid soojemaks, hakkasin põhiliselt ainult rattaga linna käima. 22. Milline oli sinu lemmik reisikogemus? - Tromsø, sest sealne oli justkui talve võlumaa ja virmalistest rääkimata. 23. Kas sa leidsid ka mingeid ägedaid kohti, mida sa ei osanud oodata, nii Norra kui ka kodukandi mõistes? - Norra ootab veel jätkuvalt avastamist, aga enda kodukandist leidsin ühe imelise ranna ja metsaaluse, kus on imeline ööbida ja grillida ning muidugi ujuda. 24. Milliste hobidega sa tegelesid? Kas tagantjärele mõeldes oleksin võinud hoopis midagi kolmandat proovida? - Leidsin kergejõustikutrenni, siis septembrist jaanuarini tegelesin ka taipoksiga ning lisaks sellele ka jõusaal, aga tõsisem jõusaal tuli alles veebruarist, kui vahetasin oma treeningpaika ja hakkasin treenima koos oma treeneriga. Ehk oleks võinud proovida mingisugust meeskonnaala, nagu korvpall, käsipall vms, sest sellisel juhul oleks ehk leidnud rohkem tutvusi, aga olen ka rahul oma tehtud valikutega ning pärast neid ei oleks mulle enam aega alles jäänud. 25. Kui keegi küsiks sult Norra turismisoovitust, siis mida soovitaksid? - Enda kogemusest rääkides...Tromsö oli võimas, Preikastolen on hea ilma korral fantastiline, kuid endal on kindlalt soov veel külastada Trolltunga`t, Forsandi kivi kahe kalju vahel ning ka Bergenit. Ning miks mitte ka näha Preikastoleni udu asemel tõelist vaadet. 26. Milline oli sinu hostpere? - Meeldetuletuseks...minu hostpere koosnes pereisa Torstenist, pereema Franziskast, 10aastane vend Aik, 8aastane õde Nea ja vahetusõpilane Itaaliast nimega Concetta. Nad olid vaimukad, usaldusväärsed, ausad, siirad, kohusetundlikud, abivalmid ja nii armsad inimesed. 27. Kuidas nägi välja sinu kodu ja kodune keskkond? - Elasin kolmekorruselises majas, mul oli oma tuba ja olin külmkapile ohtlikult lähedal. Kodune keskkond oli turvaline, sain tunda ennast pereliikmena ja nagu päriselt kodus. 28. Kui tihti ja kuidas suhtlesid oma kodustega? - Nädalas kord-kaks, vahel tihedamini. 29. Millised norrakad üldse on? - Abivalmid, sõbralikud, stiilsed, vaiksemad, oskavad hästi inglise keelt, aga naljalt külla ei kutsu. 29. Kuidas leidsid endale Norras olles sõpru? Mida sa soovitaksid? - Jää iseendaks, leia endale hobi, ole avatud. Üritasin neid jälgida ja näed, leidsingi Wiktoria. 30. Kas inimesed, keda siin kohtasid on sellised, kellega jääd suhtlema ka peale programmi lõppu? - Eks on suur tõenäosus, et sama tihti me enam rääkima ei hakka, aga Wiktoria tuleb mulle raudselt kunagi külla ja hostperest rääkimata. Samuti leidsin sõpru teiste vahetusõpilaste hulgas. 31. Millised olid peamised jututeemad? Kas oli ka üks küsimus, mida küsiti sult enim? - Eks küsiti Eesti kohta, sest sellest ei teatud praktiliselt midagi. Midagi konkreetset nagu ei meenu. 32. Kas sa kulutasid rohkem või vähem, kui sa arvasid? Palju sa kuus üldse kulutasid? - Ma oleksin iseenesest võinud kulutada vähem, aga ema julgustas mind ja ütles, et kui sa juba Norras oled, siis pead seda avastama ka. Kuus kulutasin minimaalselt ja keskmiselt 200 eurot. Raha kulus toidupakile, bussipiletitele, jõusaal ja muud kulutused. 33. Kas tekkis ka mingeid väljaminekuid, mida sa ei olnud oodanud? - Tabletid ja visiiditasu arstile, siis kui brennkopperid mind ründasid. 34. Kas sa oleks saanud ka oma vahetusaastat stipendiumiga rahastada? - Oleksin saanud jah. Kirjutasin essee, aga paraku ei osutunud see valituks. 35. Mis oli üks ootus vahetusaasta kohta, mis tegelikult ei pidanud paika? - Et vahetusõpilasest ei saa kunagi "pärisõpilast" ehk et ta ei pea tegema kontrolltöösid ja kodutöid, vaid on pigem nagu vaatleja. 36. Millised olid suurimad muudatused sinu igapäevaelus võrreldes igapäevaeluga Eestis? - Elasin koolist nii kaugel ja pidin liikuma palju bussidega, hinnad olid kõrgemad ja minust sai ka koerte omanik. 37. No, Kai-Melli. Räägi mõnest piinlikust seigast ka. - Siis, kui ma käisin taipoksi trennis ja ma higistasin oma kulmud maha. Super meigiartist nagu ma olen. 38. Kas sa said midagi ka oma bucket-listist maha kriipsutatud?' - Jah ning nendeks oli Norras käimine,uue võõrkeele selgeks saamine, fjordid, virmalised ja VAHETUSAASTA. 39. Mis olid kõige põnevamad asjad, mida sa norra kultuuri kohta õppisid? - Nad on üsna usklikud ja neil on palju vabu päevi tänu kristlusele. Nad söövad palju pitsat ja tacot. Nad võivad tunduda tolerantsed ja suuremalt jaolt nad seda ongi, aga siseringis võivad olla ka täitsa õelad. 40. Mida õppisid sa eesti kultuuri kohta, elades teises? - Eesti on ikka üks päris konservatiivne riik, mõeldes just tumedanahaliste ja LGBT-ringkonna õigustele. Eestlaste töö-ja pereelu vahekord on täitsa paigast ära. 41. Kuidas olid lood koduigatsusega? - Ei mäleta, et oleks esinenud selliseid väga dramaatilisi, kurbi ja nutuseid momente just koduigatsuse pärast. 42. Mida õppisid sa enda kohta? - Ma saan üksi hakkama ja olen iseseisev. Vahel tüütu ja liiga jutukas. 43. Kuidas oled sa inimesena muutunud? Mis moel oled sa samasugune? - Ma arvan, et sellele ei saa ma hetkel vastata, vaid sellest peaksid aru saama minu lähedased ja sõbrad, kui on just midagi, millest aru saada. 44. Kuidas nägi välja sinu vahetusaasta viimane nädal? Aga päev? - Ega ma midagi eriti mõistlikku ei teinud. Käisin trennis, magasin kaua, hakkasin kohvripakkimisest mõtlema, kokkasin ja suhtlesin oma perega. Viimane päev oli reaalselt parim päev, sest see paadimatk oli nii mõnus ja vesi oli nii soe. 45. Mis emotsioonid valdasid sind autosõidul lennujaama? - Ma üritasin hoida ennast nendest mõtetest eemal, mis mind nutma oleks ajanud, aga terve tee oli nutt ikkagi kurgus, kuigi üldiselt ma ei ole eriti emotsionaalne inimene (teiste nähes). Ma ei nuta tihti, aga kui nutan, siis nutan ikka korralikult. Väga segased tunded olid siiski, sest ma sain aru, et ma lähengi nüüd koju, aga see ei jõudnud ikka veel kohale. 46. Kirjelda seda momenti, kui nägid taas oma pere. - Lennujaamas oli mul vastas vaid mu isa. Kiirustasin oma käruga aga tema juurde ja lihtsalt tegime ühe pika kalli. Ei olnudki sõnu otseselt vaja. Türile jõudes oli lugu sama, aga peale seda hakkasin kohe võrdlema, kas olen isast ja kasuisast pikemaks kasvanud. Isast mitte, aga kasuisast küll. 47. Mis oli kõige esimene asi, mida Eestis tegid? - Esimesel õhtul jutustasime niisama perega, aga järgmisel päeval hakkasin oma riideid ja muid vidinaid sorteerima, kohvreid lahti pakkima ja üldiselt oma toas suurpuhastust tegema, sest Norras olles sain aru, et mul on liiga palju riideid ja asju, sest sain ju selle hulga asjadega, mis mul Norras kaasas oli, ilusasti hakkama. 48. Kas sa lähed Norra tagasi? Kas ei välista ka tulevikus seal elamise varianti? - Kindlasti lähen tagasi. 17. mai plaanin veeta Norras, kui midagi super-superolulist vahele ei tule. Seal elamise kohta ütleks vaid, et elame-näeme. 49. Tõid endaga ka suveniire? Mida? - Ma otseselt trollide kujusid, magneteid, norra lipuga salle vms ei toonud, aga ostsin erinevaid toiduasju nagu pruunjuust, tuubijuust, leftse, vaniljekaste, polaarleib, erinevad kommid, jääkohv, risgröt ja üks norralik krõbeleib. 50. Mida mõtled sa programmipikkusest tagasi vaadates? Piisav pikkus kultuuri mõistmiseks ja keele selgeks saamiseks? - 10 kuud on täitsa piisav. Eks keeleõppega ole ikka see, kui palju sa ise vaeva oled nõus nägema. 51. On ka midagi, mida oleksid võinud teha teisiti või mida tahaksid saada muuta? - Ehk oleksin liituda mõne meeskonnaala trenniga, õppinud rohkem sõnavara, pingutanud Geogebraga rohkem, aga üldiselt mida seal ikka kahetseda. 52. Kuidas kirjeldaksid oma välismaal õppimise kogemust 5 sõnaga? - Eneseületus, julgus, elumuutev, põnev, fantastiline, 53. Kolm soovitust tulevasele vahetusõpilasele? - Jää iseendaks ja ära muuda ennast selleks, et meeldida. - Suhtle oma hostperega ja ole nendega avatud. - Avasta om hostriiki ja ära lükka külastusi teistele vahetusõpilastele või sõpradele edasi. 54. Kuidas aitas sind blogi kirjutamine? - See aitas mul toimunut seedida, tänu sellele tegin rohkem pilte, hoidsin eesti keele taset
0 Comments
Leave a Reply. |
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|