Olen hakanud aru saama, et mu Norra unistus hakkab varsti läbi saama.Käisin Nikel Haukelis külasKui eelmisel nädalavahetusel külastas Nike mind Skollenborgis, siis sellel nädalavahetusel sõitsin mina talle külla. Alguses mõtlesin, et jätan selle tripi sinnapaika, sest nägin, et bussipiletid oleks kokku maksnud pea 90€ (ja ma plaanisin minna reedel ja tulla pühapäeval), aga siis leidsin õpilasehinna lahtri ning sinna-tagasi maksis kokku 60€. Ütlen kohe ette, et tasus täielikult ära. Haukeli asub Kongsbergist 3,5h bussisõidu kaugusel, seega istusin peale kooli kell 12 bussile ja olin Haukelis nii poole nelja paiku. Haukelis võttis mind vastu Nike ja tema hostpere, mis koosneb isa Raymondist, ema Jyrist, vendadest Karl (5aastane) ja Harald (10aastane) ning 15aastaseste õest Marjitist. Kuna Marjit oli nädalavahetuseks sõitnud oma poiss-sõbra Sigurdi juurde, lasi ta mul enda tuba kasutada. Päeva ülejäänud pooles rääkisime Nikega palju juttu. Näiteks ütles ta mulle, et siis, kui ta oli minu juures ja me vaatasime filmi "Kon-Tiki" (sest ta ei teadnud sellest loost midagi, seega võtsin enda kohustuseks teda selle loo osas harida), aitas see tal järgneval koolinädalal kahoodis vähemalt üks õige vastus saada, sest küsiti just "Kon-Tiki" peategelast, kelleks oli Thor Heyerdahl. Peale jutustamist oli aeg tacoõhtuks, sest see on ju nii tüüpiline norra. Ma olen enda arust norra keeles täitsa tubli, aga seal olles oli mul tunne nagu ma ei oskaks seda kohe üldsegi mitte. Nimelt on norra keelele omane rohkete dialektide olemasolu, mis-tõttu erinevates piirkondades räägivad nad norra keelt oma vimkaga. Pereema räägib kohalikku dialekti, pereisa põhjadialekti ja pereema vend, kes oli külla tulnud, rääkis Bergeni dialekti. Näiteks küsis pereema mult mu jalanumbrit, mina sain aru, et ta küsis mitmendas klassis ma käin. Näiteks bare (ainult) - berre, noe (midagi) - noko, hjertelig (südamlik) - hjertelag, jeg (`jäi`, mina)- eg (`egg`). Järgnev video võtab selle olukorra kõige paremini kokku. Laupäeval oli plaan minna kindlasti matkale, aga natukene teistsugusele, nimelt suuskadega. Sõitsime pool tundi mägedesse, mis olid merepinnast ehk 1100m kõrgusel. Lund oli palju nagu piltidelt näha. Kõndisime kõigepealt tee peal, siis hüppasime madalama koha juures lumele, suusad alla ja hakkasime kuskile liikuma. Oli mäest üles ja ka alla ning ühel hetkel keerasime otsa ümber ja tagasi. Sain tunda isegi veidi adrenaliini, kui liikuma pidi järsul pinnasel ja serva lähedal, mis libimise korral oleks lõppenud 3meetrilise kukkumisega. Ühel korral libisesingi, aga sain pidama, võtsin suusad ära, kõndisin veidi edasi ja siis jätkasin oma teekonda. Peale suusamatka sõitsime ühte matkamajja, kus sõime jäätist, nautisime vaadet, ajasime juttu ning siis asusime tagasi kodupoole. Kodus mängisime Aliast, Scrabble`it, Unot ja üsna kaua ka Charades`t. Saime ka veidi seltskonda juurde, sest pereema vennapere oli külla tulnud ja pere kaks tütart mängisid meelsasti meiega koos. Peale seda sai alguse pizzaõhtu pereema venna isetehtud pizzadega. Härra oli Bergenis ämbritäie pizzapõhjataigent valmistanud ja nüüd võttis ta kogu selle ämbri kaasa. Pizza maitses ülihästi. Pühapäeval, mis jõudis nii ruttu kohale, läksime samuti matkale, aga ainult Nikega kahekesi ja jala. Jalad olid eilsest veidi väsinud, seega pidi tegema veidi rohkem pause kui tavaliselt, sest teekond läks mäest üles. Aga sai palju jutustatud ja peagi pidin juba jälle bussile istuma, et tagasi Kongsbergi minna. Kella viie ajal olin tagasi Kongsbergis. Läksin statale ja tegin trenni. Pärast seda käisin niisama Kongsbergis ringi, sest ootasin hostema tööpäeva lõppu, et siis koju minna. Reaalselt...vähem kui 2 nädalat.
0 Comments
Leave a Reply. |
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|