NutikoolEnamikele õpilastele Euroopas sai osaks teistsugune "koolis" käimine, kui selle-kelle-nime-me-ei-nimeta põhjusel, pidid paljud koolid kolima veebi. Nii ka Norra puhul. Viimane tavaline koolipäev oli mul eelmise nädala neljapäeval, 12. märtsil ning sama päeva lõunal kell 12 tuli teade, et homme meil enam kooli asja pole. Kuna kõik oli veel toores, siis reedel otseselt miski ei toiminud, aga esmaspäevast sai kõik jälle uue hoo sisse. Kuna Norras ongi kogu õppetöö arvutites, ei olnud üleminek veebiõppele niivõrd järsk, vaid jätkasime kohaliku ekooli ehk It's Learningu kasutamist ning kasutasime ka Microsoft Teamsi videokõnede tegemiseks. Enamasti oligi nii, et alustasime tundi videokõnega, kus õpetaja ütles tere ja tutvustas tunniplaani ning ülesandeid. Siis lõpetasime ja tegime ülesandeid, mida ka hiljem esitasime ning veidi enne tunni lõppu tegime uue videokõne, et võtta tund ühiselt kokku. Tööd oli piisavalt, kodutöid eriti ei olnud ning tehniline pool sujus. Siin on nii, et kui sa ei ilmu videokõnesse kohale, saad sa kirja puudumise. Võib-olla ma oleks tahtnud veidi loovamaid ülesandeid, kui tahes lapsikuna see ka ei kõlaks. Ostsin endale ukulele.Mul on mitmeid hobisid, millega saan nüüd just rohkem tegeleda. Näiteks joonistamine, spordi tegemine, raamatute lugemine, filmide vaatamine, aga on üks asi, mida ma tõeliselt igatsen ja selleks on pillimäng. Nimelt on mul üpriski soliidne muusikaline taust, kuna olen lõpetanud Türi Muusikakooli akordionieriala ning mu ema, isa, kasuisa, vanaisa, vanaema, tädid, vanavanaisa ja isegi vennad puutuvad muusikaga oma tavaelus palju kokku. Eestis olles meeldis mulle väga klaveri peal improviseerida, trianglit triangeldada, jõuluvana tõi mulle ukulele ja isa kinkis sünnipäevaks karmoška. Kusjuures mul on plaan selge, et tagasi Eestisse jõudes võtan ennast käsile ja õpetan endale karmoška selgeks, ausalt, sest tahan austada oma seto juuri ja selles pillis lihtsalt on seda miskit. Ühel päeval aga hakkasid mu näpud häirivalt sügelema ja helistasingi kohe oma emale, et küsida, mis tema sellest arvaks, kui läheksin ostaksin endale ukulele. Ta ütles, et jumala eest, anna minna. Siis kui tagasi Eestisse tuled, kingid oma ukulele oma Norra õele ja vennale. Järgmisel päeval läksingi Kongsbergi Clas Ohlsonisse ja ostsin endale megailusa värviga ukulele. Praegu on mul käsil biitlite "Blackbird". Kui hästi läheb, teen kontserdi. Mu üks parimaid sõpru saadeti tagasi Austraaliasse.Nagu te kõik teate, on koroonaviirus maailma üsna sassi löönud. Mõjumata ei jää ükski eluvaldkond. Mina tean üsna hästi sellest, kuidas see mõjutab vahetusõpilasi. Ma olen õnnesärgis, sest väga paljud organisatsioonid saadavad vahetusõpilasi tagasi koju, vaatama nende siht- ja koduriigile, sest koroona levib lihtsalt üle maailma. Minu koduorganisatsioon ja siinne organisatsioon otsustasid, et me võime viia oma vahetusaasta lõpule, aga kui pärisvanemad ja õpilane ise avaldavad soovi katkestamiseks, on selleks muidugi võimalus, aga neid päevi koju minna ei ole enam palju alles, sest nagu me teame, piire suletakse või on juba suletud. Minu siinse organisatsiooni Norra-Taani-Rootsi vahetusõpilaste grupist, mis koosneb vähemalt 20 õpilasest, läks koju 3, minu üks parimatest vahetusõpilastest sõpradest sõber seal hulgas ja see on nii paganama kurb, kuna ta elab Austraalias. Mul oli plaan talle Oslosse külla minna ning me pidime külastama "Skami" võttepaigaks olnud kooli ja nalja pärast taaslavastama tuntuid pilte sarjast. Nüüd jääb see kõik tegemata, aga samas sain hea õppetunni, jällegi. Ära lükka asju edasi ja ära kuluta nii paganama palju aega planeerimisele, lihtsalt jälgi oma instinkte ja tee soovitud asi lihtsalt ära, sest sa ei saa kunagi ette teada, mis juhtub järgmisel päeval või järgmisel tunnil. Mitmed teisedki vahetusõpilased minu Eesti organisatsioonist, kes on üle maailma laiali, otsustasid pöörduda tagasi koju. Ka minu vanemad on mult mitu korda küsinud, kas ka mina tahaksin nüüd tulla, aga olen kindlalt alati eitavalt vastanud, sest isegi, kui niivõrd palju näha ei saa, on mul siiski kolme kuu jooksul võimalik palju kogeda, õppida ja pingutada. See vahetusaasta on sellisena vaid üks kord elus ja kui mul on antud võimalus seda jätkata, kasutan ma seda 100%-iliselt ära. Ravim mu leina vastuNagu teate siis Eurovisioon jääb ära. Nagu ära-ära ja ma olen nii paganama kurb, sest see oli reaalselt asi, mis mind motiveeris ja mida ma nii väga ootasin, sest see oleks siia praegusesse mustas meeleolus olevasse maailma veidikenegi rõõmu toonud. Samas ma saan ka aru, miks see otsus tehti. Ma mainin veelkord ära oma lemmikriigid, kes oleks võidule pretendeerinud: Island, Malta, Venemaa, Leedu ja Šveits. No nii kahju, aga mis sa teed. Hostema tegi ettepaneku sõita väikesele tripile, et saada natukesekski kodunt eemale ja ammutada loodusest jõudu. Sõitsime tund aega veekogu äärde, grillisime vorste, otsisime ühe äpiga aardeid, päevitasime ja ma peaaegu otsustasin ujuma minna, aga otsustamisest asi kaugemale ei jõudnud. LõpusõnadMa tegin kooki, aga tõenäoliselt on mu väikevennad ikkagi osavamad kui mina.
Comments are closed.
|
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|