1. Norra keele keskuse tasuta proovitundSee, et ma nüüd lähengi vahetusaastale, sai kindlaks märtsis ning see, et ma lähen just Norra, sai kindlaks aprillis. Võtsin kindlalt ka plaani eelneva keeleõppe, mille esimene samm sündis mais, kui läksin Tartus asuvasse Norra keele keskusesse tasuta proovitundi eesmärgiga saada keeleõppeks hea sissejuhatus inimese poolt, kes sellest ka midagi väga hästi jagab. Tund kestis 45 minutit, aja leppisin temaga eelnevalt meili teel kokku ja tegu oli eratunniga. Ta printis mulle mõned töölehed, hääldasime tähti, mis on norra keeles teistsugused (æ, å, o, y, u), lugesin talle õpikust teksti ette, mille peale tema parandas ning õppisin lisaks veel kõige lihtsamaid ja vajalikemaid väljendeid. Otsus sinna minna oli väga kasulik, sest esiteks ei osanud ma isegi hääldada, kuna norra keeles sa ei häälda päris täpselt nii nagu sa kirjutad. Näiteks eelnevalt oleksin hääldanud sõna "jeg" (mina) nagu jeg, aga tegelikult on see midagi sellist - jäi. Kel vähegi norra keelt vaja õppida, soovitan Norra keele keskust. 2. "På vei" õpik ja sõnaraamatNorra keele keskuse õpetaja Liisi käest sain ka kasulikke linke, näpunäiteid ning ka norra keele õpiku soovituse, mille ma tema käest ka endale soetasin. Õpik oli just hiljuti ilmunud ning oli täpselt A1-tasemele. Hind oli krõbe (60€), aga tegu oli väga hea õpikuga, mis andis vajalikku esmast sõnavara ning grammatikat ja ka teadmisi elust Norras. Lisaks ostsin endale raamatupoest ka juraka norra-eesti-norra sõnaraamatu, sest suve veetsin maal vanaema ja isa juures, kus wi-fi-st ja andmeside töötamisest haisu polnud. 3. Paberilipikud või/ja Quizlet
4. Duolingo ja teisi äppe
5. Youtube ja muud videokursusedKui juba mingi sõnavara on olemas, siis aitab ka erinevate norra youtube' kanalite vaatamine. Näiteks Eveline Karlsen (meik ja muu ilu), Funkygine(fitness), TVNorge (huumor, saated, parim mu arust, #calleruulib), Vegard Harm (just sari, kus ta üritas Funkygine abiga kaalust alla võtta) ja Norsklærer Karense (õpetab norra keelt arusaadavas norra keeles). Jälgin ka ise üsna tihti neid youtubereid, sest kuulamine aitab. Kohati kui dialekt või liiga kiire rääkimise tempo teeb arusaamise raskemaks, panen norrakeelsed subtiitrid alla ja kõik on jälle arusaadav. Samuti leidsin ka ühe 7-päevase tasuta videokursuse, mis ananb väga hea ülevaate ning teeb asja selgemaks. Siin ka link. 6. Raamatute lugemineJuba üsna varsti peale Norra jõudmist, laenutasin raamatukogust endale esimese norrakeelse raamatu ja otsustasin sellega vaikselt pingutama hakata, sest lootsin, et raamatutest saan igapäevast sõnavara juurde ning mõistan ka, millises kontekstis ma neid sõnu kasutama peaksin. Ütleks ausalt, et raamatute lugemisest on palju kasu. Peaksin isegi rohkem lugema, aga vähemalt loen igapäevaselt veebiajalehti. 7. Keskkonnas viibimineIsegi kui õppisin sõnu, väljendeid ja grammatikat ka suvel, siis Norra jõudes ma ikka väga hästi keelest aru ei saanud, aga olukord läks iga päevaga paremaks, sest kuulsin, nägin ja isegi haistsin norra keelt igalpool enda ümber. Ühel hetkel harjub kõrv lihtsalt ära. 3 kuuga sain aru peaaegu kõigest, mida tundides räägiti. 8. RÄÄKIMINEAbsoluutselt kõige olulisem punkt mis tahes keele õppimise juures on rääkimine. Ükskõik kui palju vigu sa teed, kui piinlik see ka ei oleks, jätka. Juba esimesel päeval oma perega hakkasin kasutama neid norrakeelseid sõnu, mida teadsin. Näiteks kui lõpetasime söömise, ütlesin "Takk for maten! Jeg er mett" (aitäh toidu eest, mul on kõht täis). Kui üldiselt rääkisin inglise keeles, siis põimisin sinna sisse ka norra keelt. Kui õppisin mõne uue sõna, siis üritasin seda nii kaua kasutada kuniks polnud enam ohtu, et see ununeks. Ka koolis üritasin ainult norra keeles rääkida, teesklesin nagu see oleks ainus keel, mida oskan, sest nii lihtne oli inglise keelele alistuda, aga see ei arendaks. Olukord praegu?Ma räägin oma pere ja sõpradega ainult norra keeles ja kui ma millestki aru ei saa, palun ma neil öelda sama asja teiste sõnadega, aga mitte inglise keeles. Kui keegi kasutab minuga inglise keelt, siis ma lähen närvi ja olen endas nii pettunud. Näiteks mu klassivend rääkis minuga kehalises, kui me pidime sulgpalli mängima ja ma lihtsalt ei kuulnud, mida ta ütles, ja siis ma tegin seda näoilmet, et ütle uuesti. Siis ta arvas, et ma ei saa norra keelest aru ja ta ütles seda sama asja inglise keeles, mille peale ma ütlesin "Du kan snakke norsk med meg, jeg skjønner deg, men jeg hørte rett og slett ingenting hva du sa."
Eks vahel on ikka raske ennast teistele selgeks teha, kui peab arutama just mingeid teemasid, mis hõlmavad endast ka veidi keerulisemaid ja igapäevastes vestlustes vähemkasutatavaid mõisteid. Vahel hädaolukorras laenan paar sõna inglise keelest, aga siis küsin kohe tõlget ja üritan selle meelde jätta. Usun, et nüüdseks on grammatikaga seis juba üsna hea, aga sõnavara tuleb kohe kindlasti laiendada. Olen õppinud, aga siis mõni aeg ei kasuta neid sõnu ja siis need on juba jällegi läinud. Töö käib. Comments are closed.
|
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|