1. On peaaegu võimatu saada stipendiumit.Paljusid õpilasi võib kuulda rääkimas sellest, et vahetusaasta plaan jääb plaaniks just see-tõttu, et see on kallis ja ainult rikka pere lastele. Jah, vahetusaasta maksumus on suur hulk raha, minu puhul 6590€, aga kui alustada raha kogumist varakult, kandes näiteks iga kuu kindla hulga raha oma vahetusaasta tarbeks, ei mõju kogusumma nii üüratu ja saavutamatuna. Samuti on alati võimalus kirjutada sponosritele, kuigi peab ennast valmis panema paljudeks ei`deks, sest ka teised vahetusõpilased, organisatsioonid ja muu valdkonna inimesed otsivad sponsoreid, seega konkurents on tihe. Leidub ka stipendiumekonkursse. Näiteks minu organisatsioon ASSE, korraldab igal aastal 3 korda stipendiumikonkursi, kust on võimalik saada kuni 2000€ stipendiumi. Tuleb kirjutada essee etteantud teemal. Mina stipendiumit ei saanud. Kuigi ma kirjutasin essee, jäin töö esitamisega viimasele minutile, mis-tõttu oli mu essee pigem kehvavõitu. Samuti on võimalik suvetööle minna. Kokkuvõttes: EI VASTA TÕELE. 2. Sa ei lõpeta oma kooli "õigel ajal".Ma mäletan igavesti oma põhikooli inglise keele tundi, kui rääkisime meie kooli tüdrukust, kel õnnestus Flex programmiga Ameerikasse saada ja kuidas me arutasime, kas see kogu vahetusaasta ei ole mitte mõttetu, kui pead tegema aasta järele. Õpetaja ütles, et kogu elu mõttes ei mängi see üks aasta mingit rolli. Mina otsustasin, et tagasi Eestisse minnes, teen aasta uuesti järele, sest ei oleks suutnud ette kujutada, et peaksin tegelema nii Eesti kui ka Norra koolitööga, samal ajal hoides head õppetaset, õppida iseseisvalt keelt ja nautida oma vahetusaastat. Aga asi on suhtlemises ning kui õpilasel õnnestub kooliga kokkuleppele jõuda, võib olla ka võimalik, et kool lõpetatakse "õigel ajal". Kokkuvõttes: EI VASTA TÕELE 3. Kogu vahetusaasta ongi üks tühipaljas pidutsemine ja ringireisimine ning nad ei hooli koolist.Välismaal õppimise ja lihtsalt reisimise vahele ei saa panna võrdlusmärki, sest vahetusõpilasel on mitmeid kohustusi, käia koolis (mitte ainult käia, vaid ka hoida head õpitaset) on üks neist. Vahetusõpilasele on keelatud alkoholi juua, suitsetada, hääletada, tatoveeringuid teha, raha laenata (mõlemat pidi) jpm ehk kui pidutsemine peaks sisaldama ka alkoholi pruukimist, ei ole see lubatud ning reeglitest üleastumisel võivad olla karmid tagajärjed (rahaline trahv või lausa kojusaatmine). Eks oma sihtriiki tahavad avastada kõik vahetusõpilased, aga seda ei tehta kindlasti kogu aeg, kuna pole aega ja kindlasti on ka rahaline ressurss piiratud. Ka organisatsioonid korraldavad vabatahtlikke ekskursioone, kust õpilased lisatasu eest osa saavad võtta. Ehk vahetusaasta on reaalselt aasta (või noh 10 kuud, kui täpne olla), kus käiakse koolis, leitakse hobid, hängitakse sõpradega, vahel ehk pidutsetakse, reisitakse ning ollakse koos oma vahetusperega. Tavaline elu ja selle mured-rõõmud jätkuvad, lihtsalt ollakse ilma teada tuntud keskkonnata ja keset uusi olukordi. KOKKUVÕTTES: ei vasta tõele 4. Sa võid kaotada oma sõbrad.See on tõenäoliselt suurim asi, mille pärast mures ollakse, aga teate mis? Võib-olla nii sa saadki teada, kes on su tõelised sõbrad. Mina selle pärast ei põe, sest tean, et sõbrad, kellest väga hoolin, on mu jaoks olemas ka siis, kui tulen tagasi Eestisse ja kui nad ei ole, siis nad lihtsalt ei ole ja elu läheb edasi. KOKKUVÕTTES: jah 5. Vahetusõpilased suhtlevad ainult teiste vahetusõpilastega, sest sõpru on raske leida.Sellepärast olekski superhea, kui sinu koolis ei oleks teisi vahetusõpilasi, sest siis sa lihtsalt pead proovima ja ei anna kiusatusele järele teise vahetusõpilasega rääkida. Sõpru võib olla raske leida, aga samas ma ei usu, et vahetusõpilane peaks meeleheitlikult proovima iga inimesega sõbraks saada, sest see on kohati isegi tobe. See on nagu tavaelu koduriigis, kus sa ei hõõru ju ennast samuti mitte kõigile nina alla, kui sul just mingeid äärimisi tähelepanuvajadusi pole, vaid suhtled inimestega, kellega tunned midagi ühist omavat ja nendega suheldes saad olla sina ise ning tunda end turvalisena. Näiteks inimesega, keda ma Norras olles oma esimeseks sõbraks arvasin pidavat, ma enam niivõrd ei suhtlegi, kuna sain lihtsalt aru, et meil ei ole eriti millestki rääkida ning kahekesi temaga näiteks ühes ruumis viibides on õhus pigem piinlik kui et "ah-see-ju-jumala-chill-et-me-pool-tundi-rääkinud-pole" vaikus. Ütlesin endale juba enne vahetusaastat, et ma ei hakka ennast muutma selleks, et kellelegi meeldida ning tunnen, et olen seda järginud, aga endiselt saanud endale väga häid sõpru, kellega jutt kunagi ei lõppe. Mõned vahetusõpilased suhtlevad võib-olla ainult teiste vahetusõpilastega, aga enamik on siiski leidnud ka sõpru kohalike hulgas, isegi kui see võib olla olnud keerukas, aga kas see pole mitte keerukas ka koduriigis? KOKKUVÕTTES: nii ja naa 6. Nad räägivad ainult oma koduriigist.Nad räägivad ainult siis, kui neilt küsitakse midagi, sest nad tunnevad end uhkena, kuna nad on enamasti ruumi ainsad, kes nii detailselt oma koduriigi kohta rääkida oskavad. Kohati võivad nad sattuda hoogu ja siis lõpuks märgata, et viimased kaks minutit on olnud kuulaja mõte juba mujal või siis pilk oma telefonis, aga viisakuse pärast ei ole julgetud katkestada. Vahetussõpilased tahavad suhelda ning kui neil õnnestub kellegagi lõpuks jutule pääseda, on enda koduriigist rääkimine ja sihtriigist küsimine hea viis vestluse alustamiseks, arendamiseks ja ka teistele teemadele üleminemiseks. Vahepeal tahavad nad lihtsalt olla kuulatud. KOKKUVÕTTES: sõltub 7. Tööandjad ei huvitu sellest, kas sa oled välismaal õppinud.Esimesel ASSE koosviibimisel, kus ma käisin, käis rääkimas üks eestlasest ettevõtja Norrast, kes rääkis, et ka tema käis noorena vahetusaastal ja kuidas see teda aitas. Samuti ta mainis, et kui inimene on elanud näiteks aasta või lühema-pikema aja välismaal, on tal suur eelis teiste inimeste ja kaaskandideerijate ees, kuna neil on kogemused, mida teistel ei pruugi olla. Just keeleoskus, kultuuriga kohastumine, iseseisvus ja kõik muu, mis kaasneb välismaal elamisega. See kogemus võib saada otsustavaks punktiks selles osas, kes saab töö, eriti kui tööga kaasneb reisimine või teises riigis elamine. KOKKUVÕTTEKS: sõltub töökohast, aga enamasti 8. Sa pead õppima uue keele, kui õpid välismaal.Ma ei ütleks, et peab. Mina võtan seda pigem kui võimalust keelt õppida, sest ma ei tea, mis uksi võib mulle norra keele oskus tulevikus avada ning kui ma olen juba siin, siis miks mitte. Minu jaoks on keeleõpe number 1 vahetusaastaeesmärk, sest olegem ausad isegi, kui norrakad oskavad inglise keelt väga hästi, on norra keele oskamiseta või üldse kohaliku keele oskamiseta ka teistes sihtriikides väga raske saada osa kultuurist, leida sõpru, olla aktiivne koolis, leida motivatsiooni ja saada hobisid. Minu jaoks on kohaliku keele õppimine ka märk sihtriigi austamisest. Samas paljude vahetusõpilaste jaoks ei ole keeleõpe niivõrd suur eesmärk ja mõni ei tahagi õppida, aga nagu ma ütleksin, kui oskaksid, läheks kõik palju ludinamal. KOKKUVÕTTEKS: ei vasta tõele 9. Miks ma peaksin õppima välismaal, kui ma võiksin ka lihtsalt reisida?Jah, tõsi. Reisida saame ju igal pool, nii palju kui rahaline ja ajaline ressurss võimaldab, aga reeglina reisides külastame ühte riiki ja kultuuri üsna lühikese aja jooksul, mis ei ole piisav, et kultuurist täielikult osa saada. Samuti on meie eesmärk pigem lihtsalt tutvuda, enda meelt lahutada, noortematel instagrami ja vanematel facebooki jaoks pilte teha, aga välismaal päriselt elamisel on teistsugused tagamõtted. Põhiline argument peidab end keeleõppe taga. Nimelt kui eesmärk on keelt õppida, õpitakse keel kõige kiiremini ja paremini selgeks just keskkonnas viibides, kus sa oled sunnitud seda kasutama ja täiest jõust erinevaid väljendeid välja mõtlema. Samuti ei tule puudu ka motivatsioonist. Kõik eelnev on täiesti tõsi, kuna näiteks saksa keelt olen ma õppinud 6 aastat, aga norra keelt 7 kuud ning praeguse seisuga saan saksa keelest üsna hästi aru, rääkida praktiliselt ei oska, norra keeles oskan kirjutada, lugeda raamatuid ja tavaolukordades suhelda ning igas olukorras eelistaksin norra keelt saksa keelele. Ma olen tihti mõelnud, et äkki minus ei ole seda keeleõppija pisikut, aga tegelikult on asi lihtsalt selles, kui palju ma keelt kasutan ning kui palju ma suhtlen ja üritan ise paremaks saada. Arvan, et välismaal elades saad rohkem osa kultuurist, mõistad paremini kohalikke, arendad õpitavat keelt ning saad rohkem aru ka oma koduriigist, kui saaksid seda ainult seal veidi aega reisides. KOKKUVÕTTEKS: sõltub, mis on su eesmärgid 10. Aga ma jään ju kõigest Eestis toimuvast ilma.Mida mõtled sa kõige all? Uudiseid saad lugeda, isegi eesti televisiooni saad vaadata, telefoni ja sõnumite teel saad rääkida, ema saadab vajadusel postiga ka pätsi musta leiba. Eks jah, muidugi jääme mingitest asjadest ilma, nagu sõprade sünnipäevad, traditsioonilised üritused, eesti artistide kontserdid, ema ei suuda ka ilmselt kogu aeg sind eesti toiduga varustada, aga ma julgeksin paigutada kõik selle ohverduste alla, mida iga vahetusõpilane peab tegema, kui otsustab vahetusaastale tulla. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et need ohverdused tasuvad ennast ära, 100%-liselt, isegi kui koroona su plaanidele kogu täiega vee peale tõmbab, sest iga kogemus on kogemus. KOKKUVÕTTEKS: ma ei võtaks seda nii negatiivses valguses 11. Mul peavad olema väga head hinded, et vahetusaastale minna.Kuna ka vahetusaastal peab õppima korralikult, peab organisatsioon olema kindel, et vahetusõpilane sellega toime tuleb, seega vahetusõpilasel peab olema hea õpitase ka juba koduriigis, aga seal on üks aga. Sul ei pea olema kõik viied, saab ka siis, kui sul on neljad-viied ja mõni kolm, aga mitte kahtesid. KOKKUVÕTTEKS: peaaegu tõsi 12. Raske on valida sihtkohta.Võib-olla tõesti. Tuleb lihtsalt uurida koolisüsteemide, riigi enda, kultuuri ja ka enda eesmärkide kohta. Kui sul on kindel soov õppida hispaania keelt, siis võiks valida Hispaania või mõne Ladina-Ameerika riigi, kui tahad oma inglise keelt tugevdada, mine Ameerikasse, Suurbritanniasse või Austraaliasse. Kui tahad saada täielikku kultuurišokki ja hüpata nii tundmatusse kui võimalik, vali midagi täiesti absurdset, näiteks midagi lõunamaade kultuuriga, sest eestlase ja hispaanlase vahel on suur kultuuriline erinevus, alustades sellest põsemusilaadsest tervitusest. Mina ei tulnud vahetusaastale sellepärast, et tulla vahetusaastale, vaid mina tundsin, et ma tahtsin väga Islandit tundma õppida ja seega jõudsin kuidagi vahetusaasta mõtteni. Island polnud saadaval Eesti organisatsioonidega, seega mõtlesin enda jaoks välja kolm potensiaalset alternatiivi, milleks olid Holland, Taani ja Norra, kuna mul oli suur soov õppida nende koolisüsteemidest ja näha, mida väärtustatakse seal enim. Samuti norra keele oskusega on mul võimalik aru saada mingil määral ka rootsi ja taani keelest, isegi, kui ma neid keeli rääkida ei oska. KOKKUVÕTTEKS: ei usu 13. Vahetusõpilaseks saamise protsess on väga vaevaline.Enne lennukisse istumist tuleb tõesti käia läbi üsna pikk protsess. Vestlus, organisatsiooni nõusolek, leping, maksmisplaan, sponsorite otsimine, paberimajandus (kiri vahetusperel, ankeet, pildialbum, tunnistused, passi koopia jne), allkirjastamine, arsti juurest tõendi saamine, raha kogumine, muretsemine sellepärast, kas raha ikka kokku saadakse, vaimne ettevalmistus, aga usun, et kogu see protsess on väärt kogemus tulevikuks ning kui kõik on paigas, on süda rahul ja sees on hea tunne, sest ollakse millegi mahukaga lõpuks ühelpool. KOKKUVÕTTEKS: küll sa hakkama saad 14. See ei ole minu jaoks, ma ei ole selleks valmis.Vahetusaasta ei olegi igaühele, sest olen kuulnud lugusid noortest, kes katkestasid oma vahetusaasta peale ühte nädalat ning koju jõudes said aru, et see ei olnudki neile ja nad ei kahetsenud oma otsust tagasi tulla. See on ka täiesti okei, sest nüüd sa vähemalt tead. Samas kui vahetusaasta ja taotluse saatmine on ainus, millest sa mõtled (ei saa magada, ei saa süüa, ei saa keskenuda...nagu siis, kui oled armunud), siis tõenäoliselt on vahetusaasta sulle. Sa ei saa kunagi lõplikult valmis olla ja sa ei peagi olema. Pead olema lihtsalt valmis selleks, et su elus hakkavad toimuma pisemad ja suuremad muutused seoses elukorraldusega, alustades transpordist kooli või sellest, millal te sööte. Kõige selle juures pead ise olema leplik ning vastuvõtlik muutuste suhtes. Ma ei ole tõenäoliselt "valmis" ka vahetusaasta lõpus ega ka siis kui olen 90aastane proua, sest ega me ette tea, mis elu meil tuua võib, aga riski ja vaata, mis saab. KOKKUVÕTTEKS: kui sa nii ütled, siis nii see ka on 15. Mu ema paneb mu keldrisse kinni, kui ma sellest mõttest veelkord räägin.Ma usun, et iga vanem, kes vähegi oma lapsesse usub, julgustab oma noort sel teel, kuna jah, see võib ju olla raske oma lapsest lahti lasta ja lasta tal igaveseks (1okuud, aga emade ja vanaemade jaoks igavik) kaugele 7 ookeani ja mere taha sõita, aga ehk olekski aeg. Ükskord lendame me kõik oma kodudest ja tubadest välja ning alustame oma iseseisvate eludega ning vaata, kui hea proov vahetusaasta selleks oleks. Ja muideks, nad ei ole seal väljamaal üksi. Neil on seal teine hostpere, kes neid aitavad, toidavad, sõidutavad ja parimal juhul suhtuvad nagu oma poega või tütresse.
Ma usun, et iga inimest on võimalik ümber veenda, kui temaga rääkida, talle asjaolusid tutvustada ning ka tema hirme ja mõtteid kuulata, sest nagu ma olen tihti ka endale pidanud meelde tuletama, siis meie vanaemad, vanavanaemad, emad, isad, tädid, onud jne tahavd meile kõik ainult head, vahel lihtsalt tundub, et sellest on nende tegude ja mõtete järgi raske aru saada, aga nii see on. KOKKUVÕTTEKS: ei pane ta midagi Comments are closed.
|
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|