1. PÄEV - "Ma ei valmistanud ennast hispaanlasteks ikka eriti hästi ette"Hommik algas kell 5, kui ma lihtsalt otsustasin üles ärgata, et endale soliidne hommikusöök ja rahulik peapesu lubada, kuigi kodust sõitsime minema kell 8. Pakkimisega ei läinudki poole ööni, vaid mul läks ainult tunnike, sest nüüd oli mul ka vähem asju, mille vahel valida. Pool üheksa hüppasime rongile, kohtusin teiste reisikaaslastega ja reis lennujaama poole sai alata. Hispaaniasse läksime grupiga, mis koosnes 6 inimesest - mu ajaloo õpetaja Njål Vigleik, teine õpetaja Jan Erik, mina, mu klassiõed Wiktoria ja Sara Michelle ning Concetta. Tegu on 2 aastat kestva Erasmus projektiga, milles osalevad 6 kooli 6 erinevast riigist (Norra, Hispaania, Türgi, Prantsusmaa, Itaalia, Slovakkia) ning projekti ühisnimetaja on “Rännete ajalugu”, kusjuures igal külastusel ühte riiki neist, on alateema. Selle korra teemaks on invasioonid. Lend Hispaaniasse, Malagasse võttis 4 tundi, kuna ma ärkasin kell 5, mis on tagantjärele mõeldes tark tegu, sest jäin lennukis kohe magama, mis tegi sõidu kohe lühemaks. Et mul jumala eest igav ei hakkaks, plalneerisin ette tegevusi, mida lennukis teha. Näiteks võtsin kaasa märkmiku ja pliiatsid (ja joonistamine võib alata), laadisin endale arvutisse alla norra keele 240 ebareeglipärast verbi (kuidas neid pöörata ja üritasin mustritele jaole saada) ja siis võtsin ka norrakeelse autobiograafia Petter A. Nordalenist, kes on norra hotelliärimees ja miljonär. Ja siis sõin ka kodust kaasa võetud toitu. Peagi olime Malagas, kus meil oli 2,5 tundi bussini. Võtsin ette jalutuskäigu randa, kuhu ma ei jõudnud, sest lihtsalt ei jõudnud. Läksin tagasi kogunemispaika ja hakkasime tüdrukutega Charadest mängima. Time flies when you are having fun. Siis ootas ees 2,5 tundi bussisõitu Granadasse, ei saanud isegi vaadet nautida, sest oli juba pigem, aga paganama soe ikka. Lausa 15kraadi ja oli alles õhtu. Üheksast jõudsime sihtpunkti, kus meil olid vastas hostpered. See oli piinlik, sest ma ei teadnud, et hispaanlased ka seda põsemusilaadset tervitust teevad. Ma arvasin, et see oli ainult prantslastel. Hakkasin oma kätt siis teretuseks toppima, selle asemel, et põsepuudet või kuidas sa seda nimetadki, teha. ning siis läksime juba oma teed. Isa vabandas, et ta nii aeglaset sõitis, sest oli palju autosid. Ma olin superüllatunud, sest ta kimas tegelikult korralikult. Siinne sõitmisstiil, vist. Minu hostperes on hobustefännist 15aastane õde (minu erasmuse projektipartner), spordifännist isa ja šokolaadiarmastajast ema. Kui tundsin end endiselt veidi kohmetuna pärast seda põsepuute intsidenti nii ema, õe kui ka isaga, sain veelgi rohkemate kultuurimuutuste osaliseks. Nimelt Hispaanias ei võeta kodudes välisjalanõusid ära või siis käiakse vaid sussides. Samuti süüakse õhtusööki alles kell 21-22 õhtul. Kohe kui korterisse jõudsime, näidati mulle mu tuba ja teisi ruume. Elan nädala Elviira, mu erasmuspartneri, toas, samas kui tema peab suures toas magama. See oli esimene näide sellest, kui külalislahked ja soojad inimesed nad on. Mu hostpere oli päris üllatunud, kui mind nägi, sest nende jaoks olin ma kohutavalt pikk (peajagu ja rohkemgi pikem neist kõigist) ning voodis, kus magan, ripuvad jalad üle ääre. Aga see ei ole mingi probleem. Siis hakkas hostema mulle ja Elviirale toitu valmistama ning nad küsisid tuhat küsimust toidu kohta, et olla kindlad, et mulle toit meeldiks. Ütlesin küll kohe, et ma ei ole toidu suhtes valiv ja söön seda, mida pakutakse. See tähendas, et söön ükskõik missugust vorsti, leiba või mida iganes. Aga see vastus ei andnud neile rahu, vaid nad korraldasid mulle isegi väikese vorstidegusteerimise, et olla kindlad millise võileiva ema mulle hommikuks valmistama peab. Jah, see kõlab nagu ema oleks teener, aga ma nii üritasin oma nõusid ise ära koristada ja öelda, et ma võin ka ise midagi kokku keerata, aga ei. Kui ema tahab mulle kokata, siis ma hea meelega söön. Olen väga rahul oma hostemaga, sest tänu temale sain osa hispaania toidukultuurist. 2. PÄEV - "Oot, sa oled ju alles 15aastane"Ärkasime kell 7. Ema tegi mulle hommikusöögiks kaks praemuna, peekonit ja taldrikult leidis ka kaks puuvilja. Sööma pidin üksinda, sest hispaanlased söövad hommkusööki hiljem, tavaliselt 11-12 ajal. Elviira jõi näiteks ainult tassi piima. Poole kaheksast väljusime korterist, liftiga kuuendalt esimesele, veidi koridorides jalutamist, uksest välja ja 10 meetrit bussile. Tee kooli kestis 20 minutit ning siis nägin rohkelt hispaanlasi ja ka oma teisi projektikaaslasi. Algul oli kerge sissejuhatus Hispaaniapoolse projektijuhi Justina poolt, millele järgnesid ice breaker activities ehk mõned mängud, et üksteist tundma õppida. Alustasime selle nimemänguga, kus sa pead ütlema oma nime ja mingi asja, mis sulle meeldib, aga see peab algama sama tähega, nagu näiteks "Kai-Melli ja mulle meeldib känguruu". Mis teeb selle mängu eriti nõmedaks on see, et sa pead ütlema kõikide eelnenute nimed ka. Mängud ei tulnud eriti hästi välja, kuna kõik olid nii lärmakad. Sai selgeks ka fakt, et hispaanlased ei oska eriti hästi inglise keelt, aga respekt neile, et nad üritasid mänge inglise keeles seletada. Peale seda korraldati meile mänguline hispaania keele tund, kus pidime vastama kergematele küsimustele. Läbi mängude sai palju erinevaid vestlusi mitmete noortega alustada. Oli päris raske leida ühist keelt hispaanlastega, sest nad andsid inglise keeles kohe alla ning jutustasid pigem ainult oma sõpradega ja siis oli pigem kõrvalejäetu tunne. Samas prantslannad, slovaklased oskasid ka hispaania keelt, seega neile oli kergem. Kui Norras tunnen, et mu inglise keel on pigem keskpärane ja pigem nõrgem, siis Hispaanias tunnen, et oskan inglise keelt väga hästi. Aga põhiline on ikkagi see, et inimene julgeb rääkida ja ei põe niivõrd grammatika või muu pärast. Peale tutvumismänge oli aeg esitlusteks. Iga riik pidi tutvustama oma riigi rännete ajalugu. Meie rääkisime viikingitest ja viikingiajast üldiselt. Kuna esitlust pidi tegema inglise keeles, olin veidi närvis, aga usun, et saime hästi hakkama. Kui ametlik kava oli läbitud, läksime suure grupiga sööma Burger Kingi. Oh, milline hispaanialik toit meid seal ootas. Õhtune programm jätkus katedraali külastusega ning niisama linna peal ringi jalutamisega kuni jõudsime omadega vesipiibubaari. Ma ei tundnud end seal just kõige õnnelikumana, sest ma ei tahtnud suitsetada ja see lõhn ajas südame kergelt blääks. Ma olin üllatunud, et reaalselt kõik 30 inimest peale minu seal tõmbasidki piipu ja kui niisama linna peal ringi käisime, olid paljudel noortel suitsud ees. Enamus noori selles projektis on 15-16aastased. Nende valik ja ma aksepteerin seda. Pärast seda baari, kus veetsime kokku 2 tundi, jalutasime bussile ning kodus olime 21.30. See on ju täpselt õige aeg õhtusöögi söömiseks. Ema oli valmistanud praeliha praemuna ja juustuga. Lisaks sellele veel paellariis karri ja kanakitsuga ning muidugi salat. See oli nii armas, kuna hostema helistas Elviirale, et küsida, kas mulle meeldib juust muna peal. Ja siis ta tahtis veel teada, kas ma eelistan punast või rohelist õuna. No nii armsad ja hoolivad. 3. PÄEV - "Olen natukene pettunud"Jällegi seitsmest üles, riided, kiire hommikusöök + klaas apelsinimahla, uksest välja, bussile ja aeg alustada programmiga. Külastasime Alhambrat, mis on kuulus Granda sultan Yusuf I palee, koosnedes mitmetest erikompleksitest, võttes enda alla tohutu maa-ala. Ekskursioon läbi Alhambra võttis neli tundi ja tuhandeid samme. See ei olnud üldse igav, kuna meil oli ülimalt vahva giid, kes ei rääkinud meile ainult kuivades aastaarvudest, vaid pani meid kaasa mõtlema ja ennast sultaniks kujutama jne. Tõsiselt põnev oli ja rohkelt jäi ka meelde.
Pärast seda oli meil paus, et kõhud hispaania toitu täis süüa. Hispaanlased viisid meid siiski pitsasse. Rääkides pitsast...Itaallased ei olnud nõus sööma, aga päev läks edasi, sest külastasime ühte hispaania naabruskonda nimega Sacromonte, kus nägime vingeid koopaid, mis olid reaalselt mäe sees. See on samuti ka küla, kus on flamenko juured. Kui ametlik kava oli taas läbi, olime jällegi hispaanlaste kätes. Olen neis veidi pettunud, sest kui olin viimati Hispaanias, samuti Erasmus projektiga, tegime norrakatega pakti, et meie ei räägi eesti keeles ja nemad ei räägi norra keeles, sest siis ei tunne keegi end üksikuna ja kõrvalejäetuna. Siin nad räägivad vaid hispaania keeles, kuigi tegu peaks olema ingliskeelse projektiga. Ma tean, et inglise keele tase on siin nõrgem, aga nad võiksid püüda rohkem. Nad on nii spontaansed, peame neil järele jooksma ja nad ei jaga meile absoluutselt infot oma plaanide kohta. Kohati tekkis tunne nagu me oleks neile kohustus, mida nad eriti ei taha. Aga vähemalt leidus ka teisi vahetusõpilasi, kes tundsid samamoodi ja kellega sai niisama juttu ajatud. 4. PÄEV - "Oeh, ma igatsen suve"Kogu grupiga sai ette võetud ekskursioon kahe tunni kaugusel Granadast asuvasse Frigilianasse, kus käisime kiirelt ühes muuseumis, vaatasime ringi väga hispaanialikus linnas ning käisime ülivõimsates Nerja koobastes. Tegu on koobastega, mis avastati 1959. aastal grupi kohalike noorte poolt, kes läksid nahkhiiri otsima. Sealt leiab stalaktiitkoopad, kujud, figuurid jne. Tohtult võimas meistriteos, mis on võtnud nii paganama kaua aega, kuid on üks suurimaid turismi tõmbenumbreid sealses piirkonnas. Ilmadega vedas imeliselt, sest kogu aeg oli väga soe ja päikseline. Vihmapilvedest polnud haisugi. Meile anti mere ääres 4 tundi vaba aega. Panin enda jaoks paika plaani - süüa jäätist, teha pilte, käia Ale-Hopis, panna varbad vette ja süüa midagi hispaanialikku. Plaan õnnestus. Mingil hetkel jõudis mulle kohale, et oeh, kuidas ma suve ikka igatsen. Tagasi minnes on Norras endiselt veebruar, vihm, veidi lund, külm. Mitte liiga palju päikest, aga samas on Norra mulle kodusem kui Hispaania, samas kui Concettal on just vastupidi. Aga mis siin ikka ilmast rääkida, nautisin neid hekti päikese käes ja ega see suvigi nüüd nii kaugel ole. 5. PÄEV - "Ma pean hispaania keele mingil tasandil selgeks saama"Tänane päev nägi ette moseekülastust ja palju vaba aega. Ma ei ole varem mošees käinud ning ma ei ole üldiselt religiooniteemades sees. Mul ei ole midagi ühegi usu vastu seni kaua, kui need suudavad rahulikult koos eksisteerida ja keegi ei hakka oma usku mulle vastu tahet peale suruma. Mošees näitas üks türgi õpetajatest lühiversiooni sellest, kuidas ta palvetab. Kätte jõudis jällegi vaba aeg, mis tähendas, et mina, Elviira ja veel grupp inimesi läksime Elviira parima sõbra Olga juurde aega surnuks lööma. Ma natukene ei tahtnud, kuna ma tundsin end seal nii väljajäetuna selle hispaania keele mitte oskamise pärast. Samas, mis oli üllatav oli see, et neil oli plaanis mängida lauamängu, aga sellele plaanile tõmmati kiirelt vesi peale, sest nad ei saanud tõlkimisega eriti hakkama ning samuti jõudsid pitsad kohale. Mina ja Elviira sõime hostema poolt tehtud ahjurooga, mis oli nii hea. Ma olen oma hostema eest nii tänulik, sest ta on ainus põhjus, miks ma sain hispaania toidukultuurist osa. Peagi hüppasime trammile ja bussile ning sõitsime Granada suurima ostukeskuse poole. See oli tõesti väga suur. Ehk mingi 3-4 Ülemistet. Mul ei olnud otseselt midagi vaja, aga tegin endale siiski enne poodi sisenemist punktid, mida järgida. Ei osta musta, küsin endalt, kas mul on seda asja tegelikult vaja, kas see asi on väärt 15 minutit järjekorras ootamist ning kui vastus ei ole koheselt JAH, pane asi tagasi sinna, kust selle võtsid ehk ma läksin kaubanduskeskusesse täieliku koonerdajana. Seadsin sammud kohe Primarki, sest Eesti ega Norras seda poodi ei leidu, aga andsin ruttu alla, kuna see oli HIIGLASLIK. Türi konsumi mõlemad korrused, tagaruumid ja parkla takkaotsa. Mõtlesin, et lähen pigem teistesse poodidesse, aga neid oli ju ka nii ulmeliselt palju, mis-tõttu läksin tagasi algse plaani juurde - minna Primarki. Väljusin sealt 10 paari mustade sokkidega ja veel paari esemega. Ei läinudki lolliks ära ja sai lausa sporti tehtud, kuna ma ei pinguta üle, kui ütlen, et poes sai maha kõnnitud hea mitu kilomeetrit. Peale sokkide soetamist jooksime trammile, bussile ja siis rahuliku kõnniga koju. Avasin käpelt arvuti ja alustasin Eesti Laulu vaatamist. Mõned kommentaarid: mul on siiralt hea meel Fredi ja Aneti finaali pääsemise üle, Rasmuse live oli kaunis kehvake ja kõige parem live oli "vanameister" Stefanilt. 6. PÄEV - "Kuri vanaema ja karm tõde"Ma olen päris väsinud, sest me jõuame iga päev nii hilja koju ning tuleb ka tõusta üsna varakult, aga mis seal ikka. Lähen koju ja siis magan. Samas, kui on midagi käelist võimalik teha, kaob uni ruttu. Nii oli ka täna, kui päeva esimeseks tegevuseks oli üks väga äge töötuba. Nimelt kaunistasime moslemite mustritega valgeid särke. Meile anti valged Erasmuse logoga särgid ja meie ülesandeks oli need ära kaunistada, kasutades riidetükke, millel oli taga liim. Tööprotsess nägi välja selline: mõtled välja kavandi, valid riidetüki värvid, joonistad kujud riidetükile, lõikad need välja, sätid särgile ja siis lased triikrauaga üle. Võtsin ka endale algul ühe etteantud mustritest, aga kuna mitmed seda juba kasutasid, otsustasin ise midagi välja nuputada. Tahtsin teha disaini nii, et Erasmuse märk oleks disainist mingil määral osa, mitte lampi kuskil tolknemas. Tulemus tuli täitsa okei, pigem totakas, sest mulle meeldib neid totakate nägudega tegelasi joonistada, vist minu tunnusmärgiks. Olen oma tööga rahul, sest sain päris stiilse tudusärgi Kui kõik olid enam-vähem oma särkidega lõpetanud, oli aeg toidupausiks. Seekord oli tegu tõeliselt hispaanialiku toidupausiga, sest sõime churrosid kakaoga. Arvasin, et tavaliselt süüakse neid vedela pärissokolaadi või isegi nutellaga, aga meile anti tops kakaoga ja see oli ka päris hea. Siis saabus suurem paus, kus oleks olnud võimalus koju minna, aga Elviira otsustas jällegi Olga juurde minna. Lõpuks tundus, et ma veetsin Olga juures rohkem aega, kui omas "kodus". Aga õnneks oli ka Olgal vahetusõpilane Prantsusmaalt ja leidsin temaga mitmeid põnevaid jututeemasid, rääkides raamatutest, filmidest ja isegi luulest. Kuna lõikide projektis osalejate ööd olid jäänud üsna lühikeseks, olid kõik võrdselt väsinud. Seega ei olnud eriti üllatav, kui me kõik peale hispaania omleti söömist magama jäime. Või kuidas need hispaanlased ütlevadki...siesta. Pärast paari tundi uinakut hüppasime bussile, sõitsime tagasi kooli, kus toimus rahvusvaheline õhtu. Iga riik pidi tutvustama oma riigi noorte vaba aja veetmise mooduseid ehk mida neile üldiselt teha meeldib. Samuti pidi iga riigi esindus võtma endaga ka oma riigile omast toitu. Kui mitmed riigid olid oma noortekultuuri kohta teinud esitluse, siis meie õpetaja ei rääkinud meile sellest sõnagi. Seega pidime pool tundi enne esitluste algust midagi välja mõtlema. Otsustasime näidata ühte naljakat videot Norrast (https://www.youtube.com/watch?v=ebqdwQzmSHM), rääkida veidi koolisüsteemist, üldiselt noortest (Skami noortesari) ja ka russetidast (kui õige aeg jõuab kätte, teen sellest postituse). Ma teen väikese kokkuvõtte kõikide riikide esitlustest: - TÜRGI - internetikohvikud, jalgpall, kino, vesipiibutamine - SLOVAKKIA - tegid uuringu vanema generatsiooni hulgas selgitamaks välja, mida nad meist arvavad ning tõestasid videoga, et see ei ole nii - PRANTSUSMAA - näitasid populaarseid prantsuse räppareid, tunnistasid fakti, et alkohol ja suitsetamine on väga suur osa nende noortekultuurist - ITAALIA - näitasid videot oma koolipeost ja see see oligi - HISPAANIA - mõte, mis jäi kõlama oli see, et pidu on põhiline Ma sain nende esitluste ajal päris vihaseks, sest hispaanlased lihtsalt ei suutnud vait olla, vaid nad pidid kogu aeg latrama. Meie grupp oli viimane ja ma alustasingi oma esitlust kohe sellega, et ütlesin, et ma tean, et te olete väsinud ja näljased, aga ma loodan, et te näitate meile respekti ja kuulate meid lõpuni. Esimesel päeval, kui tegime samuti esitlusi, jäi mulle kõrva see, et kas oldi tekst sõna sõnalt pähe tuubitud või loeti labaselt paberi pealt maha, mõlemal juhul oli jube kehv aru saada. Seega me üritasime pigem lihtsalt rääkida, isegi kui puterdasime, sest nii on suurem võimalus, et kuulajad saavad aru, sest siis sa ei kasuta liiga raskeid sõnu ja pikki lauseid. Peale esitlusi sai alguse suur sööming ja degusteerimine. Slovakkidel oli kaasas palju maiustusi, hispaanlaste emmed olid küpsetanud näiteks hispaania omletti, salatit, midagi risgrøti sarnast jne, itaallased olid oma nutellaga, türklased kommidega, prantslased oma saiadega ja meie, norrakad, oma pruunijuustu, lõhe, mõne kastme ja kahtlase vana juustuga. Ega väga paljud pruuni juustu proovida ei julgenudki. Tuleb tõdeda, et see "pidu" seal vajus üsna ruttu ära, sest kõikidel oli peas ainult üks mõte - ära tõelisele peole. Nagu ma kuulsin, oli kõikidel plaanis to get wasted. Meil oli üsna suur punt inimesi, seal hulgas ka hispaanlased, kes projektis ei osalenud. Lihtsalt kõndisime ja kõndisime ja lõpetasime kuskil laias kividest põhjaga kraavis. Peojuht pani muusika tööle ja lisas veel, et drink, smoke and make love. Irooniline oli see, et kõik tahtsid end purju juua, aga kellelgi polnud praktiliselt alkoholi, sest peo keskmine vanus oli 15-16aastased ning nad kõik nägid ka välja nagu 15-16aastased. Õnneks leidsin kainete grupi ja istusin seal nendega, ajades lihtsalt juttu. Rääkides suitsetamisest ja alkoholist...Isegi kui need eelnevalt mainitud tegevused on vahetusaasta raames keelatud ning enamus vahetusõpilasi sellest üle astuvad, ei ole see reegel peamine põhjus, miks mina end alkoholist ja suitsetamisest eemale hoian. Nimelt kui olin veel muta, umbes 7 või midagi sellist, rääkisin suure suuga oma nõbudele, et mina ei hakka mitte kunagi oma elus suitsetama ja jooma. Ma olin selles nii kindel, aga nemad ei uskunud mind, vaid ütlesin, et sa võtad need sõnad raudselt tagasi. Ei võta. Ma olen näinud, mida alkohol inimestega teeb, just minu lähedastega, ning ma tunnen, et ma saan olla sama õnnelik ja normaalne sõber ka ilma alkoholi ja suitsetamiseta. Peol tegin rohkem juttu oma klassiõe Sara Michelliga Norrast. Ta küsis muuhulgas, kuidas mulle Norras meeldib ning siis ta ütles veel, et sõprade leidmine on tõenäoliselt päris keeruline Norras, sest kõik norrakad on ainult oma grupiga ja sinna sisse saada on päris keeruline. Samuti oli päris jahmatav, kui ta ütles, et vihkab Kongsbergi ja mitte ainult tema, vaid ka teised Kongsbergi noored. Kõik tahavad reaalselt peale kooli lõpetamist siit uttu tõmmata. Küsisin ka kohe, et miks, mille peale ta ütles, et see on lihtsalt nii mõttetu linn ja siin ei ole mitte midagi teha. Ma teadsin seda, mida ta järgnevalt ütles enne, aga nüüd mõjus see eriliselt creepy`lt. Nimelt sooritas 5 Kongsbergi noort eelmisel õppeaastal enestapu, õudne. Ma ei tea, mida arvata. Minu arust see täielik pommiauk nüüd küll ei ole. Peale "pidu", mis leidis oma lõpu kella 23 paiku, läksime bussile ja jõudsime koju. Hakkasin pakkima ning magama sai jäädud nii kahe paiku, aga Elviira ja ta vanemad olid ikka veel üleval. Oi Jeesus, seepärast nad nii hilja õhtusööki söövadki 7. PÄEV - "Kodus on ka hea olla"Täna sai kauem magada, sest ärkasin ales kell kümme. Sõin oma saiaviilud võiga, kakao, paar puuvilja ja 11st oligi aeg minna. Bussijaama sõitsime ühistranspordiga. Õnneks oli bussile veel aega, mis-tõttu palusin ka oma perelt võimalust toidupoest läbi hüpata, et oma Norra perele midagi kaasa haarata. Ostsin lutsukommi, apelsinimahla, mingit kastet mingil kummalisel põhjusel ja veel paar eset. Natukene kahju oli sellest, et riigid lahkusid Hispaanist erinevatel kellaaegadel, seega ei olnudki otseselt võimalust viimaseks head aegaks. Kahju, sest tõenäoliselt ei näe ma neid inimesi oma elus enam kordagi, aga samas lahkusime türklastega samal ajal, olime isegi samas bussis ja sai siiski neilegi vähemalt viimased tsau`d öeldud. Peale 2 tundi bussisõitu olime lennujaamas, andsime oma kohvrid ära. Mul oli päris piiripeale asi, sest ma ostsin 10 advokaadot (Norras saaksin sama hinnaga 2 tükki), kilo õunu ja kilo porgandeid, apelsinimahla ja muud kraami, men på slutten, alt var i orden. Meil oli mõnusalt aega lennuni, mis-tõttu sõime ägedas restoranis toitu, mis oli liiga ilus, aga valusalt maitsev. Muidugi hüppasin läbi ka taxfreest, et lasta endale peale mingisugust hirmuskallist parfüümi, et kaasreisijate südameid pahaks ajada. Ei, nii hull see ka ei olnud, sest lennuk oli vaid poolenisti täis ja sain endale kogu rea, millest kasutasin 3 kohta. Lennukisõit läks okeilt, keegi maandumise ajal plaksutama ei hakanud. Astudes lennujaamast välja võttis meid vastu tõeline Norra - vihm ja kõva tuul. Isegi kui ma hakkan Hispaania ilma igatsema, on siinne ilm üllatavalt kodune. Autoga koju sõites jälgisin pingsalt Eesti Laulu teist poolfinaali. Mõned kommentaarid: Mälk laulis nii beibelt seda laulu ja ma ei saa aru, mida see kallis klaasist asi seal laval juurde andis, Ingeril on hea live, aga mulle ikkagi ei meeldi väga tema hääl, Jaagup tegi väga-väga hea esituse ning ainus artist, kelle puhul ei hakanud igav, Shiral jäi hääl kohati liiga jämedaks, Uudo on nunnu. Edasipääsejate suhtes pettunud ei ole, aga ma ei saa aru, miks nad peavad kõik rahva hulka jooksma. See näeb välja meelehitlik ja fake. Koju jõudes vaatasin Eesti Laulu lõpuni ja alustasin "Norra laulu" vaatamist, sest Norra otsustas täna, kelle nad Eurovisioonile saadavad. Olen tulemusega nii rahul, sest võitis minu lemmiklugu ja teise koha sai minu teine lemmiklugu. Laul on siin ja see on üks parimaid Eurovisiooni lugusid sellel aastal juba eos - https://www.youtube.com/watch?v=Bl8R2Lj2D5Y. Norras toimub viis poolfinaali, nagu näiteks põhjas, lõunas, idas, läänes jne. Finaalis võistles 1o laulu ning otsustamisõigus oli ainult rahval. Kõigepealt valiti 10st 4 parimat ja siis nelja vahelt kaks laulu kulladuelli, kus nad laulsid oma laule uuesti. Kõik esitused olid parema koreograafiaga ning ka paremini lauldud kui Eesti Laulul. Siis otsustasin ma kirjutada ära blogipostituse Hispaania reisi kohta, sest kui ma ei tee seda nüüd, ei tee ma seda kunagi ja siis on kõik peast läinud. Kokkuvõte
Comments are closed.
|
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|