Üldiselt
OslosOtsustasime ühiselt ette võtta tripi Oslosse, et võtta veel jõulumeeleolust viimast ja näha paari uut kanti ka. Sadas korralikult lund, oli tuuline, aga pane õiged riided selga ning pole probleemi. Käisime kuningalossi, jõuluturgu, kino ja muud põnevat vaatamas. Varbad olid pärast küll pisut jääkuubikud, aga üldiselt oli vinge.
SuusatamasOli ka aeg. Olen olnud Norras juba 4,5 kuud ning lund on mõnusalt, aga suusatama pole veel ikka jõudnud. Parandasin selle vea. Kongsbergis on väga heal tasemel suusapark, kus saab teha mäesuustamist ja ka lumelauda. Minu hostisa on vabatahtlik Punases Ristis ning tänu sellele saavad tema pereliikmed varustust sealt tasuta laenutada, kui just endal olemas ei ole ja mul ei ole. Faktisk, ma tegin mäesuuska elus esimest korda ning ma tahan juba tagasi minna. Alguses panin mäest sellise kimaga alla, aga poole peal tuli meelde, et peatumine ei ole mu tugevaim külg. Haiglasse ei sattunud ei mina ega keegi teine seal. Pärast kolme tundi olin täitsa osav. Naljatatakse, et norrakad sünnivad suusad all ning see ei ole kaugelt mitte vale, sest Aik ja Nea alustasid suusatamist juba lasteaias, olles nii kaheaastased ning hirmus hale hakkas endast, kui nägin kui osavalt ja julgelt nad igast mäest alla tuhisesid. Aga samas siinses koolis meil näiteks ei ole suusatamine õppekava osa. Ma arvan, et tegu on lihtsalt millegi nii loomulikuga, mida iga norrakas teeb iseseisvalt, seega pole selleks erilist tarvidust. TrennisBussid küll ei liigu vaheaegadel siia kanti, aga mu hostema töötas, mis tähendas, et panime logistika paika ja sain oma hallitrennid ära tehtud, sest 2 nädalat on pikk aeg ning fakt, et seal sees on ka pühad, mis sisaldavad rohkelt söömist, kõlas trenn hea mõttena. Hallis tegutsesin iseseisvalt ning taipoksis olime esimeses trennis viiekesi, järgmises olin üksi ja ülejärgmises oli siiski veel kedagi. Tegelikult oli mul motivatsiooni ka, sest 5. jaanuaril ehk viimasel vaheaja päeval käisin kergejõustikuvõistlustel, kus tegin kolme ala - kuulitõuge, 60m ja kaugus. Võistlused toimusid Drammenis, mis on Kongsbergist nii 40 minuti autosõidu kaugusel. Seal oli suur hall, kus sai kasutada isegi naelikuid, aga "põrand" ei olnud siiski see päris võistluskattega, aga siiski oli hea tunne üle pika aja naelad jalga tõmmata. Esimeseks alaks oli kuulitõuge, millega jäin päris-päris rahule. Minu eelmine rekord 4kilose kuuliga oli midagi 10m kanti, aga seal, kasutades uut tehnikat, tõukasin välja uue isikliku rekordi 11.65 ja tehnika polnud kaugelt perfektne, seega areng on võimalik. 60m oli kohutav. Ma ei tea, kas tegin midagi soojendusel liiga palju või liiga vähe või üleüldiselt on miski paigast, aga ma ei hakka vabandusi otsima, sest kõigil olid seal võistlustel võrdsed võimalused. Nüüd vähemalt tean, mis tase on ning mida tuleks muuta. Kaugushüppes olin ainus ja parimaks jäi 4.98m. Ei mitte midagi erakordset, aga samas ei ole toimunud ka taandarengut, sest viimati hüppasin naeltega kasti kaugust vist suvel juunis. Ah jätta oma vabandused. Ja nüüd siis jälle kooli tagasi!Comments are closed.
|
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|