Et siis 27. jaanuar... Ma alustan kuskilt, aga mul ei ole halli aimugi, kuhu ma välja jõuan. 1. Mainisin vist ka siin blogis, et otsustasin kooli kaudu osa võtta Erasmus+ projektist. Õigemini ma kandideerisin sinna, sest miks mitte. Ma osutusin valituks, sest soovijaid oligi ainult 4. See tähendab, et 9. veebruaril istun mina lennukisse ja sõidan nädalaks Hispaaniasse koos kolme koolikaaslase ja kahe õpetajaga. Ma olen siiani hämmingus, et kooli "tegelike" õpilaste poolt ei olnud nii suurt huvi ning nüüd lähevad meie kooli ja ka Norrat esindama üks eestlane, üks itallane (Concetta), üks poolakas ja üks poolargentiinlane/norrakas. 2. Otsustasin jaanuaris, et jätan oma taipoksi treeningud pooleli. Trenn mulle väga meeldis, sai midagi uut proovitud, aga olin lihtsalt väsinud. Just see osa, et trenn oli alles poole kaheksast, mis tähendas, et jõudsin koju alles 9 ning nii praktiliselt 4 päeva nädalas. Vähem on rohkem, sest jõusaali ja kergejõustikuga ma ju jätkan. 3. Mul oli täna matemaatika kontrolltöö ja ma keerasin selle täitsa tuksi. Jäin õppimisega liiga viimasele minutile ja muid vabandusi ei olegi. Eestis õpin uuesti. Ja siis ka see tragöödia. Ma ei ole suur korvpallifänn, aga siiski silmaringi on ning kui lugesin sellest kohutavast õnnetusest, oli funktsioonid viimane asi, millele mõelda tahtsin. No täitsa pekkis. No nii karm. Tahaks lihtsalt uskuda, et loll ja julm nali, aga ei. Mul on nii kahju. Ma saadan tuhat kallistust ja kaastunde õnnetuses hukkunud lähedastele, sest see on ilmselt kõik, mis ma teha saan. Elu on õrn. Hoidke oma lähedasi, tehke neile kalli ja öelge neile, kui olulised nad teile on. 4. Sain teada, et lendan tagasi Eestisse päev pärast kooli lõppu ehk 20. juunil. Koju jõuan õhtul, seega pean "oma" TÜG-i lõpetajatele virtuaalsed lilled saatma. 5. Tutvustasin ASSE instagrami lehel 5 päeva jooksul läbi story`de oma elu Norras. Loodan, et nüüd on Norra vahetusõpilaseks püüdlejate järjekord väga ...pikk. 6. Panin oma talvejope nagisse tagasi ja tõmbasin õhukese kevajope selga tagasi, sest ilm, mis asi sa oled. 7. Varsti hakkab ju "Eesti laulu" ratas käima. Ma loodan, et ERR ei löö mulle nuga selga ja laseb mul vaadata. 8. Tegin endale Tom Kha suppi (vürts, kookospiim, kirsstomatid, kanafilee, seened) ja ma pidin selle ainult üksi ära sööma (polnud sellele üldse vastu), sest mu Norra pere ei söö seeni, ei armasta eriti vürtsi, kirsstomateid supis, ühesõnaga kogu seda supi olemust. 9. On selgeks saanud fakt, et meie pere itaallane Concetta ei oska süüa teha. Esiteks lõikas ta paar nädalat tagasi elus esimest korda sibulat ja ka kanafileed. Meil on siin toidutegemine ära jagatud. Näiteks esmaspäeviti teen mina, nädalavahetuseti ema ja ülejäänud päevad nii, kuidas juhtub. Concetta pidi süüa tegema ja siis kui toit sai valmis, koputas ta mu uksele ja ütles: "Pasta on valmis, tule sööma!" Kui itaallane ütleb, et ta tegi pastat, siis sul on peas ikka kirjud ja mahlased pildid, aga oh seda pettumust, kui ma kööki läksin ja ta oli lihtsalt kõige tavalisemaid makaraone keetnud ning lisandiks oli ketšup. Mul on vist liiga kõrged ootused. Aga vähemalt oskab ta neid õhukesi kreppe teha, kuigi see on tema lagi, aga siiski midagigi. Mõned näited sellest, mida oma takeoveri ajal instagrami postitasin.Muud juttu ka- Ma vist tahtsin ennast "leida" ja iseend tundma õppida, kui otsustasin vahetusaasta teekonna ette võtta. See iseenda leidmise asi kõlab tihti nagu eesmärk, aga tegelikult elu ongi üks iseenda leidmine. Ma pigem tahtsin kinnitust sellele, mida tahaksin peale gümnaasiumit teha. Praegu tunnen, et mingeid suuri muudatusi ei ole toimunud, vaid olen veelgi rohkem veendunud oma soovis. Nimelt tunnen, et mind kisub ikka sinna ettevõtluse ja ärinduse suunale, alustades Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast. Ka Norra koolis õpin majandust ning täitsa jagan matsu. Aga mul on veel aega mõelda ja otsustada, sest tagasi Eestis olles, ootab mind veel 2 aastat keskkooli.
- Ma tahtsin rääkida veidi oma perekonnast ja sellest, kuidas me klapime. Ütleks, et on halvemaid ja paremaid päevi. Meil on olnud ka põrkumisi, aga see on ühele perekonnale ju loomulik. Päris totter on see, et need "põrkumised" on enamasti toidu teemal ja ainult isaga. Vahel on meil mingeid möödarääkimisi ja üks õhtu, kui oli minu kord süüa teha, ei pannud ma isale taldrikut, sest ma teadsin, et ta pidi 5 minuti pärast trenni minema. Ja siis ta küsis, et miks tal taldrikut pole ja ma vastasin, et sa ei saa enne trenni enda kõhtu täis süüa, mille peale ta läks ja võttis endale taldriku ja sõi kõhu täis. Ühel õhtul, kui tulin hilja bussiga trennist koju, arvasin, et nad olid juba söönud ja siis sõin ära supipära eelmisest päevast, aga nagu välja tuli, siis see supipära oli mõeldud kolmele ja oehh...Eks igal inimesel on paremaid ja halvemaid omadusi, mina seal hulgas. Isegi kui miski ajab vahel närvi, ei pea ma õigeks oma vahetuspere negatiivses valguses näidata, sest olen siiski tohutult tänulik, et nad on mind oma perre vastu võtnud ning suure tõenäosusega olen mina ka tihti pain in the ass. Olen oma perega väga rahul ja nad on ägedad inimesed. - Kuna mul on ka hostõde ja hostvend, olen mõnel õhtul ka see ÕDE, kes peab nad hambaid pesema saatma, telefonid käest ära võtma ja kodutöid kontrollima. Esiteks, nad on superkavalad ja nad üritavad mind kogu aeg testida ja teha absoluutselt kõike, et peaks hiljem magama minema. Mõned näited: nad on näljased, nad pesevad ekstra kaua hambaid, neil tuleb midagi koolikotis "korda seada", nad tahavad juua, nad peavad koerad välja laskma (ei pea tegelikult). Aga mäetipp juhtus eelmisel nädalal. Nimelt olid nad vannitoas asjatamas ja siis tuleb Nea järsku välja, põsel sinikas ja ta ütles, et ta lõi põse ära. Olin veidi kahtlev, aga samas sinikas ju oli. Ma üritasin siis hoolitsev õde olla, otsisin sügavkülmast hernepaki, panin põsele ja siis võtsin vatitupsu ja tahtsin veidi põske puhastada. Nagu välja tuli oli ta oma ema meigikomplektiga selle sinika sinna lihtsalt joonistanud ning muud häda polnudki. Ma lihtsalt ütlen, et ma saan vahel täitsa kurjaks nende peale, sest teistmoodi nad neid telefone lihtsalt ära ei pane. Aga ma arvan, et ma olen õiglane ja ma usun, et olen tore ka. Comments are closed.
|
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|