Koolis on vaja veel käia kaks nädalat ning siis saab õpikud mõneks ajaks kappi peitu panna. Pean veel jagu saama inglise keele akadeemilise teksti puhtandist, saksa keele suulisest kontrolltööst, "Njålli saagast" ja matemaatika funksioonidest. Kõlab tehtavalt. Ega varsti saan teada ka oma hinded, eks siis jutustame. Aga see nädalavahetus oli eriliselt vinge, sest läksime kogu perega Oslosse, kus oli Julemarked ning seal kohtasin lõpuks taas teisi vahetusõpilasi. See asus Rahvamuuseumis, kus oli väga palju müügiputkasid, külastajaid, esinejaid, toitu, lõhnu ja päkapikke. Alguses pidime rühmades otsime territooriumilt vastuseid küsimustele, pärast jutustasime niisama ja siis 5 tundi hiljem sai tasuta julegrøt`i ehk jõuluputru. Nii tore oli rääkida teiste vahetusõpilastega. Küsida, jagada kogemusi, uurida norra keele olukorda. Ütleks, et teistega võrreldes ei ole minu norra keel just kõige halvem ning üldiselt läheb kõigil väga hästi. Natuke kurb oli ka, sest kõik vahetusõpilased ei jää juuniks, vaid lahkuvad juba jaanuaris ning varasemalt lahkujate hulgas on ka mul mitu head sõpra. See teadmine, et sa ei pruugi neid enam nii pea näha, teeb kuidagi kurvaks, aga samas heast küljest on mul nüüd rahvusvahelisi sõpru, kellele teise riiki külla minna. Pühapäev ei jäänud laupäevale alla, sest kodus ootas meid ees suur BAKEDAY. Korralikul hulgal piparkooke ja võiküpsiseid ning ka loomingulisuse sai valla lasta. Ma olen aru saanud, et ma olen päris pikka kasvu. Mitte midagi liiga erakordset, aga samas ikkagi üsna pikk, 182 cm täpsemalt. See ei ole Norras midagi erakordset, kuigi oma klassi tüdrukutest olen selgelt pikem ja lisaks on meil koolis ka korvpallurid, kes peavad veidi kummarduma, et uksest sisse tulla, ning nende kõrval koridoris kõndides tunnen ennast lühikesena. Oma Eesti emast olen juba pikemat aega pikem olnud, kasuisaga on seis tasavägine, aga tagasi Eestis olles väljun raudselt võitjana ning isast olen nati lühem. Ta ei usu, et ma temast mööda kasvan, aga mine jälle tea, sest 2020. juunis/juulis saabub tõehetk. Mu Norra pere kõikide liikmetega on olukord sama. Mu ema ükskord isegi mainis, kui haarasin üle tema midagi külmkapist, miks ma pean nii ebameeldivalt pikk olema. Seda lõiku oli hirmus imelik kirjutada, sest norra keeles on sõnal ´pikk' hoopis teine tähendus. Aga palun, uuri järele ;D - http://www.eki.ee/dict/no-et/index.cgi?Q=pikk&F=M&C06=et Minu pereMa sain aru, et ma polegi oma perest lähemalt rääkinud. Parandame selle vea koheselt. Siin nad on - perekond Stockmann Olsen koos kahe vahetusõpilastega ja karja loomadega! Minu pereliimetest lähemalt:
Ma olen end selles postituses ületanud, sest siin on päris palju pilte ja nende kvaliteet ei sakigi nii palju. Vaatamata sellele tahaksin ma jagada veel mõndasid pilte, mis tegid selle nädala veelgi toredamaks. Nimelt sain ma nädala sees jõulukaardi sakslasest vahetusõpilaselt, kes veetis oma vahetusaastat minuga samas peres eelmisel aastal. See oli nii armas. Lisaks sellele ei ole ma ilma jäänud ka päkapikkudest, sest üks päkapikk (loe: ema Franziska) valmistas mulle ja teistele mitte-täiskasvanutele advendikalendri, kust iga päev mõne kingituse võib leida. Aga asja ei ole lihtsaks tehtud, sest paki saamiseks peab välja arvutama vastuse, mis ühtib kuupäevaga. Aga hakkamegi postituse lõpu poole jõudma. Aga enne lõpetamist tahaksin ma jagada veel paari pilti põhjustest, miks instagram ja internet võrduvad vahel kuld. Aga nüüd olemegi lõpus. Ilusat teist adventi ja sööge mandariine!
0 Comments
Leave a Reply. |
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|