ERINEVUSEDKeskkond1. Kõik tunnid on paaristundidena ehk 45 minutit + 5 minutit pausi + 45 minutit. Minu Eesti koolis on paaristundidena vaid kehaline kasvatus ning pausid on nii 10-15minutit. 2. Peale kahte paaristundi kell 11.15 algab 35minutiline lõunapaus. Eestis on see 20 minutit. 3. Koolitoit ei ole tasuta. Koolis on kohvik, kus enamasti müüakse jogurteid, piimajooke, saiu, komme, võileibu ning vahel ka sooja toitu, millest antakse sildiga sööklauksel teada. Kuna paus on päris pikk, käivad paljud õpilased poes, aga tagasi tullakse ikkagi pirukate või boller`itega. Paljud võtavad ka toidu oma karbiga kaasa ning selle sisu varieerub suuresti, aga krõbeleivad ehk knekkebrød on väga tavapärane nähtus. 4. Koolis ei ole garderoobe, mis tähendab, et õpilased veavad enda jopesid ja spordikotte klassist klassi ning vahetusjalanõudest pole haisugi. 5. Igal õpetajal ei ole oma koduklassi, vaid on mitu õpetajate jaoks mõeldud ruumi, kus on enamasti nii 6-7 õpetajat. Seal on neil isiklik laud või nurgake, kus nad hoiavad kõiksugu õpikuid ja materjale. See ei tähenda, et õppetöö toimuks kogu aeg ühes klassiruumis, sest õpilased õpivad erinevates rühmades, aga klassiruumides on vaid tahvel, lauad-toolid, reguleeritava kõrgusega laud klassi ees ning tehnika arvuti tahvlile näitamiseks. 6. Igal õpilasel on väike kapp, kuhu oma õpikuid ja muud pudi-padi jätta. Kapi saab ise valida, aga ette tuleb vaid osta tabalukk ja siis on see sinu. Õppetöö7. Suur osa tööst käib arvutitega. Õpilasel on võimalus ja õigus teha märkmeid vihikusse, aga enamik õpilastest kasutab OneNote`i ehk keskkonda arvutis, kuhu erinevaid märkmeid teha. Kõiksugused kodutööd, grupitööd, excel`i tabelid, tunnitööd, tagasiside tuleb esitada wordi dokumendina arvutis. Õpilane võib kasutada oma isiklikku arvutit, aga samas on tal ka õigus laenutada koolist tasuta arvuti, mille ta kooli lõpetamise puhul endale saab jätta. Mina pean tagastama. Õpetajad ei pea endaga kaasas vedama raskeid kotte täis vihikuid, vaid neil ongi kaenlas vaid arvuti, mille nad igas klassis erijuhtmega ära ühendavad ning nii voila, tund võib alata. 8. Siinne E-kool või Stuudium on It`s Learning. Tegu on keskkonnaga, kus toimub kõik. Nimelt jagab õpetaja sinna infot, seal saad tema ja teiste õpilastega suhelda, igale ainele on pühendatud oma leht, kuhu õpetaja lisab materjale, tunniülesandeid, kodutöid, linke, tagasisidet, hindeid ja nii edasi. Alguses oli see keskkond minu jaoks harjumatu, aga nüüd tundub see väga mugav, sest info jõuab minuni ruttu, vajalik info ja materjalid on ühes kohas ning alati on näha eesootavad kodutööd. 8. Lisaks arvutile kasutame ka paberkandjal õpikud, aga mitte töövihikuid. Kui aus olla, siis ega me õpikuid ka nii ülemäära palju ei kasuta. Kõige rohkem ehk matemaatikas, mis on iseenesestmõistetav. Õpikute vähene kasutus on ilmselt kinni ka veebikeskkonna NDLA olemasolus, mis sarnaneb Eesti mõistes kõige rohkem E-koolikotile ning kust on iga õppeaine teemade kohta võimalik leida arusaadavaid seletusi ja mõistlikke ülesandeid. 9. Kodutöid on vähem ja õpetajad annavad tunnis rohkem võimalusi kodutöö ärategemiseks. Enamsasti ongi nii, et kui sa ei jõudnud tunnis tunnitööga mäele, tuleb see kodus lõpetada. Samuti, kui ees on ootamas prøve, pead/võid/tahad ka siis õppida. 10. Sellist asja nagu kontrolltööde uuesti tegemine ei eksisteeri. Õpilasel on üks katse ning kuid ta feilib, siis ta feilib. Kui sulle ei sobi sinu aastahinne, siis sul tuleb lihtsalt kogu kursus uuesti teha, näiteks veebipõhiselt. Hinded on tõesti väga olulised, pidades silmas seda, kui on kindel soov minna edasi ülikooli, kus võetakse hinded väga tõsiselt arvesse. 11. Eksamid on iga klassi lõpus. Kui Eestis ootab vaid abituriente pingeline eksamiperiood, siis Norras ootab see igat keskkooliõpilast aasta lõpus, enamasti mais. Mis on veel eriti huvitav on see, et saa saad oma eksami loosiga. Näiteks võid saada suulise matemaatika, kirjaliku inglise keele või hoopis suulise majanduse. Ma ei ole päris täpselt sellest veel aru saanud, kuna eksamiperiood ei ole veel käes, aga eks ma teen siis uuenduse. Hindamine12. Hindamissüsteem on 1st 6ni. Arvulisi hindeid saab enamasti vaid prøve`dele, aga lõppsõna on õpetajal. Tunnitöid, kodutöid ja muud sorti esitatavaid ülesandeid hinnatakse kas godkjent/ikke godkjent (heakskiidetud/heakskiitmata) või undermiddels/middels/overmiddels (alla keskmise, keskmine, ülekeskmise). Kui aus olla, meeldib mulle see variant rohkem. On küll olemas ohufaktor, et ehk tehakse esitatavaid töid lõdvema käega, aga ma ei tunne, et see oleks siin praegu nii suur aga. 13. Töö on arvestatud, kui hinne on minimaalselt 2 ehk umbes 33,33%. Eestis on see näiteks 50%. Puudumine14. Sellist asja nagu tundide ülelaskmine eksisteerib miniminiminimaalselt. Ma ei ole TÜG-i puudumiste valdkonnas eriline spetsialist, aga ma tunnen, et siin on see siiski karmim. Eesti koolis on meil 20% reegel näiteks, mis tähendab, et kui sa oled ühe kursuse tundidest puudunud vähemalt 20%, tuleb sul teha kogu kursust kokku võttev töö, aga see sõltub ka õpetajast. Minu Norra koolis on 10% reegel ning kui sul koguneb puudumisi sellest rohkem, võidakse sind keset kooliaastat välja visata. Õppeained Siin kirjeldatu ei ole täielikult erinev Eestist, see on pigem lihtsalt iseloomustus. MATEMAATIKA - Tund algab sellega, et õpetaja seletab teema lahti, lahendades tahvlil näiteülesandeid. Peale seda töötame iseseisvalt ülesannetega ning õpetaja käib klassis ringi, aidates lahendustega. Otseselt kodutöid ei ole. Iga õpilane peab enda südametunnistuse järgi kodus õpikust endavalitud ülesandeid vihikusse lahendama, panustades teema selgeks saamisesse, ning neid, mida lahendada ei osata, lahendatakse järgmises tunnis õpetajaga koos tahvlil. Lisaks õpikule kasutame ka päris tihti geogebrat, eriti kui on juttu funktsioonidest. Ma usun, et teemad, milleks on vektorid, faktoriseerimine, logaritmid, funktsioonid ja geomeetria, on loogiline ja tehtav jätk Eesti kooli 10. klassi laiale matemaatikale. Tempo on päris hea ning pean ülesannete kallal päris palju pead murdma. Vahel on päris keeruline, aga see on hea väljakutse. Mu õpetaja, kes jagab huumorit ja teeb vahel ka väga head nalja, muutub väga vihaseks kohe, kui näeb kellelgi laua peal telefoni või seda, et keegi on isegi millisekundi tähelepanu sinna pööranud. Samuti ütleb ta ka, et matemaatikat peaks lahendama iga päev vähemalt pool tundi. Kui aus olla, siis minu Eesti ja Norra matemaatika õpetaja on käekirjalt täitsa sarnased. NORRA KEEL - Kuna tegu on gümnaasiumiga, siis siin enam õigekirjale eraldi ei keskenduta, mitte, et tekstid peaks nüüd vigaselt kirjutatud olema. Nüüd tegeletakse pigem kirjandusega ja norra keele ajaloo uurimise ning ka nynorski`ga. Minu õpetajaks olnud vanem meesterahvas, kes oli pisut vanamoeline ning mitmes tunnis luges meile lihtsalt tekste ette, on nüüd hoopis haiguslehel. Meil on erinevad asendusõpetajad, kuid ülesanne on üks - lugeda "Njålli saagat" ning vastata saagateemalistele küsimustele. INGLISE KEEL - Absoluutselt kõik toimub inglise keeles. Isegi õpetajapoolsed teated, klassist välja küsimine jne. Õpetaja küsib palju ja hästi suur rõhk on suulisel inglise keelel ning grammatika ja ajavormidega eraldi ei tegeleta. Tegeleme erinevate tõsiste ja oluliste teemadega, et lisaks keelele saaksime ka muid teadmisi ja oskusi. Näiteks nagu aborigeenide seis Austraalias. albiinode olukord Tansaanias, naistevastane seksuaalvägivald Indias jne. Vaatame filme, mitmeid videosid, arutame palju rühmades või lihtsalt pinginaabriga, lahendame teemakohaseid ülesandeid, kirjutame tekste. AJALUGU - Õpetaja teeb tunni alguses sissejuhatuse teemasse, arutab, küsib ning peale seda peame iseseisvalt tegelema etteantud ülesannetega ning tunni lõpus tehtu esitama. Väga faktilistele teadmistele niivõrd palju ei keskenduta, pigem üldine mõistmine ja seoste loomine. Oleme praeguseks tegelenud näiteks antiikaja, Rooma kultuuri, keskkaja ja viikingiajaga. SAKSA KEEL - Õpetajaks on sakslanna, kes räägib lisaks saksa keelele ka väga hästi inglise, norra ja hispaania keelt. Ta seletab kõike väga detailselt ja põhjalikult ning annab vajalikku tagasisidet. Töötame läbi palju tekste, sõnavara, tegeleme palju grammatikaga, hääldusega, suhtlemisega ning on ka mitmeid koduseid töid, mis ei võta üldse kaua aega, kuid on samas hädavajalikud. Näiteks lasi ta meil sisse lugeda ühe teksti, seda salvestada ja talle saata. Igav ei hakka, sest ülesanded ja tegevused on seinast seina. Isegi kui mu saksa keel on väheke roostes, on tegu ühe mu lemmiktunniga, just selle ägeda õpetaja pärast. KEHALINE KASVATUS - Kooli alguses tegelesime orienteerumisega, oktoobris ujusime, nüüd keskendume erinevatele pallimängudele, jõusaalile ja ka ise treeningkava koostamisele. Kõike ei pöörata võistluseks, peamine oleks see, et õpilane pingutaks võrreldes iseendaga. Näiteks ujudes proovisime erinevaid tehnikaid, aga hinde peale pidime tegema hoopis näiteks esmaabi osutamist ning 50m ujumist selili. Olen väga rahul. MAJANDUSÕPETUS - Tegu on valikainega. Eestis olin ma oma kooli rakenduse suunal, kus majandus on kohustuslik. Seal tegelesime maksuprotsentidega, majanduse mõistega, palga arvutamisega ja muude mõistetega. Siin tegelesime ettevõttele aruande loomisega (aktiva, passiva, palga maksmine, turustajad, kliendid, elekter jne), täitsa nagu päris. Siis tegelesime tootehinna arvutamisega, aruandeanalüüsiga (rentabilitet, likviditet jne). Mind huvitab majandus väga ning mul ei ole seal tunnis eriti raske ning ma tunnen, et ma saan tõesti väga hea põhja raamatupidajatööks. Sarnasused1. Koolipäev algab kell 8. 2. Koolikella ei ole. 3. Meil on koolis pinksilaud ja raamatukogus saab puslet kokku panna. 4. Meil on klassijuhatajatunnilaadne toode. Postitus on tõenäoliselt täienemisel, kuna iga päev saan midagi uut teada.
0 Comments
Leave a Reply. |
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|