KeelesugulusNorra keel kuulub germaani keelte rühma, mis jaguneb: - põhjagermaani keeled: fääri, islandi, norra, rootsi ja taani keel - läänegermaani keeled: inglise, afrikaani, hollandi, flaami ja saksa keel - idagermaani keeled: gooti keel TähestikNorra tähestik - A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z Æ Ø Å Bokmål ja nynorskNorra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt - bokmål ('raamatukeel') ja nynorsk ('uusnorra keel'). Bokmål on levinum variant, mida kasutab nii 85%-90% elanikkonnast. Nynorsk on levinud rohkem Lääne-Norras. Aga samas koolis, kus kasutatakse bokmåli, tehakse ka tutvust nynorsk'iga ning vastupidi, kuna inimesel, kes kirjutab nynorskis, on õigus saada vastust oma kirjadele (nt. valitsusse jne) nynorskis. Kuna nynorsk on nõrgemas olukorras, on selle kaitseks võetud ette ka mitmeid samme, nagu näiteks luuakse selles kirjakeeles ajakirju, tele- ja raadiosaateid. Näiteks NRK-s (Norra Rahvusringhääling) peab 25% verbaalsest sisus olema nynorskis. VõrdlusNynorsk ja bokmål on piisavalt sarnased, et ühte osates teisest aru saada.
Ajalugu selle tekke tagaNorra ja Taani olid pikka aega liidus, mis-tõttu kasutati ka Norras kirjakeelena taani keelt. 1814. aastal sai liidust minevik, kuid taani keelt kasutati Norras jätkuvalt edasi. 19. sajandil toimus Norras (nagu ka Eestis) rahvuslik ärkamisaeg, mis päädis sellega, et norralased mõistsid, et kui neil on oma rahvus, peaks neil olema ka oma kirjakeel ning sealt läksid asjad juba kahtpidi (arvamused läksid lahku). 19. sajandi keskel räägiti taani keelt norra dialektides, kuid kirjutati taani keeles. Seega kõige loogilisem käik oli võtta uue norra kirjakeele loomisel aluseks taani kirjakeel ja sealt edasi juba mängida asja norrakeelsemaks. Täide viidigi reform ja loodi kirjakeele variant, mida tunneme bokmåli nime all. Ja siis oli see teine grupp inimesi, kes arvasid, et norra kirjakeel ei peaks põhinema taani keelel (kui juba taani ülemvõimu alt pääseti, siis juba täiega). Oli üks mees nimega Ivar Aasen, kes 19. sajandil rändas Norras ringi, pannes kirja eriviise, kuidas norrakad erikohtades räägivad, ning lõi kuuldu põhjal uue kirjakeele, mida tunneme nynorski nime all. Kahte kirjakeelt ühendada? Jah, on proovitud, aga kõik proovimised lõppesid tulutult, mis-tõttu on tänaseks norrakad leppinud kahe võrdete õigustega kirjakeele variandi olemasoluga (mitte Knyt, kelle tunnuslause on f*** nynorsk). Küll üritatakse bokmali norrapärastada, tuues kirjakeelde sõnu, mis suulises keeles laialt kasutuses on, aga eks see käib iga keele kohta, sest inglise keel, kuri vaim, trügib igaltpoolt sisse. Hääldus ja dialektidMõned tähed, mida hääldatakse teisiti, kui eesti keeles: H - ho J -je K - ko O - u U - ü Y - üi Æ - ä Ø - ö Å - o Norra keeles on lisaks kahele ametlikule kirjakeelele ka teine peavalu - dialektid. Need on tavaliselt ajagatud nelja erinevasse gruppi: põhjanorra, kesknorra, läänenorra ja idanorra keel. Erinevaid dialekte kõnelevad inimesed mõistavad üksteist, enamasti, aga need võivad erineda sõnavara, süntaksi, õigekirja ja rõhuasetuste poolest. Mis tähendab, et ühte sõna võib öelda mitut erimoodi ja siis ma ei saa enam aru. Esmaseid kasulikke väljendeid
Kasutatud allikad
0 Comments
Leave a Reply. |
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|