Ja sa raudselt arvad, et see linna nimi ütleb mulle midagi?Aga lubage esmalt tutvustada, mis, kus, kes, kas ja miks on Stavanger. Stavanger on Norra suuruselt kolmas linn, mis koos Sadnesega moodustab midagi metropolilaadset. Inimesi elab seal 2017 aasta seisuga 132 729. Stavanger on laevaehituse ja naftatööstuse keskus (tänks, vikipeedia). Porgandi asemel tomat seekordKogu trip võttis enda alla neli päeva ning alguse sai neljapäeva hommikul. Neljapäev ja reede olid koolita, aga elukooliga. Kuna reisil oli kavas ka matk ja ma elan Norras, siis pidi kotisisu hoolikalt läbi mõtlema. Kõige suuremaks takistuseks minu jaoks oli ilmselt see, et ma üritasin kogu kupatust oma seljakotti mahutada. Peaaegu sain hakkama. Ärkasin 6st, mässasin võileibadega, pakkisin kotti uuesti üle ning siis oli aeg vanaks heaks koolibussiks, mis tähendas, et rongijaamas pidi pea tund aega ootama. Sinna saabus ka Torben, mu endine "vend", kes viibis minu hostperega esimesed kolm päeva. Rongisõit ja chillRongipiletid pidi ostma juba nädal enne ära, kuna rongid on päris rahvarohked. Rongisõit kestis 6 tundi. Miks sa lennukit ei võtnud? Rongiga tuli odavam, nägin loodust, kogesin midagi teistsugust ja ei pidanud põdema koti kaalu ning sisu pärast. Sain lauaga istekoha ning mõtlesin kohe, et buuum, hakkan aga quizlettidega lammutama, aga jumalal olid teised plaanid. Rongis oli wi-fi, aga minu arvuti sellest küll aru ei saanud. Kirjutasin siis miskit interneti-välist, kuulasin muusikat ja vahtisin aknast välja. Olin pinginaabrita, aga oli põnev jälgida, kuidas minu vastas istusid kaks omavahel võõrast meest, kes hakkasid aga ühel hetkel rääkima. See, et norrakatele meeldib vestelda ja et see saab tõenäoliselt alguse kõige tühisemast asjast, antud juhul sellest, kes peaks akna ääres istuma, vastab tõele, nagu orientatsioonil räägiti. Ühel hetkel aga nägin, et keegi ulatas mulle üle arvuti kommi. See kõlab väga valesti, aga ma olin nagu miks mitte. See oli Norras-Taanis väga populaarne lagritsa-kummikommi laadne toode kaetud soolaga. Polnud minu maitse. Peale seda, kui ta uuesti pakkus, üritasin viisakalt keelduda, aga olin oma näole ikka vist mingisuguse "iu, see ei olnud maitsev"-emotsiooni jätnud ja ta hakkas itsitama. Peale seda hakkasime vestlema. Sain sellest vestlusest näiteks teada, et norra keel on kirjapildilt nagu taani keel, aga hääldus on rohkem nagu rootsi keel; noormees, kellega ma rääkisin, tahtis ka ise vahetusaastale minna, Jaapanisse täpsemalt, aga jäi nädal aega hiljaks ning samal aastal, kui ta oleks läinud, oli seal see suur katastroof, tsunami; kui räägid norra keelt, peaks häälikuid pikemalt välja hääldama; ta korterikaaslane on prantslane, kes oli vahetusaastal Norras ning tuli nüüd Norrasse tagasi elama ja töötama ning kui tema viimati Preikastolenil oli, oli seal ainult udu ja miskit ei näinud, neetud. Kõlas nagu halb enne. Ah ja seda ka. Rongipileti naine tuli mu juurde, andsin oma pileti ja siis ta küsis midagi ja ma ütlesin, et kas saaks inglise keeles, mille peale ta ütles, et vabanda, sa näed välja nagu norrakas. Esimene päev jõuab õhtusseElasin rongisõidu oma porgandite, õunte, võileva ning ühe lagritsakommiga üle, sest peagi olimegi sihtkohas. Stavangeris jäid kõik 11 vahetusõpilast kogu reisi ajaks ühesse Norra peresse, kus oli kass, koer, ema-isa ja neli last. Pidi vast suur maja olema ja oligi. Nii hubane, samas avar, mitu vannituba, ühesõnaga parimad võimalikud tingimused. Olime Torsteni ja Consettaga esimesed, kes sinna jõudsid, aga peagi jõudsid ka teised vahetusõpilased kohale. Siis oli aeg toiduks. Mine ära kui hea. Uus päev täis avastamistMa tean, et tegu on vahetusaasta, mitte toidublogiga, aga no ei saa jagamata jätta, kui lahked ja toredad meie hostid olid. Edasine külastasime muuseumit, viikingiaega, linna ja käisime paaditripil. Lasen seekord piltidel töö ära teha. MuuseumLinnas ringi hängimasPaaditripp fjordisTõsine töö hakkab pihta ehk vallutasime PreikestoleniPreikestolen on üks Norra populaarseimatest turismimagnetitest. Tegu on Lysefjordeni kohal, 604 meetri kõrgusel oleva kaljuga, mida külastab aastas kokku vähemalt 100 000 inimest. Ma ei tea, miks ma olen selline, aga minu esimene küsimus, kui sain teada, et me sinna läheme, oli see, et kas sealt on keegi alla ka kukkunud, kuna seal ei ole mingeid piirdeid ega midagi, täielik omavastutus. Aga jah, on küll, ametlikult üks inimene - turist Hispaaniast ning see lugu ei lõppenud eluga. Aga ka midagi rõõmsamat. Aastal 2018 ilmus film "Mission Impossible: Fallout", millest osa filmiti just nimelt seal, Preikestolenil. Pildid ja vaade, mida arvad saavatTegelikkusIsegi kui vaade ei olnud see, mida ootasime, oli ka udus midagi müstilist ja võimsat. Nagu maailmal oleks äär ja lõpp. Oli vihmane ja märg, aga siiski ülimalt põnev ja adrenaliinirohke. Ehk mul õnnestub enne Eestisse naasmist sinna tagasi minna ja näha seda vaadet, mida esimestel piltidel näha, aga kui mitte nüüd, siis vean oma Eesti pere siia kindlasti tagasi. Tagasi kodus olime juba kolme paiku, aga õnneks ilm paremaks ei läinud, muidu oleks jube kahju olnud, et vaade oli käeulatuses. Kodus saime uskumatult perfektseid pannkooke, mis norrakate sõnul pole päris pannkoogid, aga minu sõnul on. Leidsin ühe õpilase näol veel ühe Skami (väga populaarne Norra noorteseriaal) fänni, seega hakkasime koos Skami vaatama, kuni tuli õhtusöögi aeg - pitsaaaa. Peale seda tegi peretütar meile Kahoodi (mis on kusjuures Norra leiutis) Norra kohta ning peale seda tahtis teine peretütar selgitada välja, milline on parim norra maiustus. Seega tehti meile degusteerimine ning igaühel oli üks hääl. Õhtul ajasime veel juttu ning peagi kõlas voodi, padi ja tekk väga ahvatlevalt. Oi see uni tuli alles kähku. Järgmisel päeval oli veel kavas bowling ning siis oli juba aeg enda tagasiteele asuda. Jätsime teistega hüvasti, aga mitte kauaks, sest tegime juba edasise plaane, kuna kahe nädala pärast on vaheaeg! Mida sain ühes endaga?1. Lootuse, et perfektse pannkoogi valmistamine on võimalik. 2. Teadmise, et maapähklivõi on maitsev. 3. Toetust ja enesekindlust, kuuldes teiste vahetusõpilaste kogemusi. 4. Motivatsiooni olla parem kokk 5. Plaanid edasiseks ja vaheajaks 6. Imeilusad pildid ja võimaluse näha võimsaid vaateid 7. Paremaid sõprussuhteid teiste vahetusõpilastega 8. Rohkem julguse võtta väljakutseid vastu Reisi maksumus?Toit, ekskursioonid, logistika ja öömaja maksid kokku 200 eurot ning lisaks sellele 70 eurot rongipiletite eest ehk kokku 270 eurot. Arvestades seda, kui palju me ära tegime, kui lõbus mul oli, kui hästi me süüa saime, kui palju nägime ja kui mõnus-hubane-ilus-vannitubadega-pehmete vooditega-kodune öömaja meil oli, arvan, et see trip tasus ennast kuhjaga ära. Kokku sõitsin rongiga 12 tundi (6t sinna, 6t tagasi) ja kahe otsa peale 70 eurot on Norra mõistes superhind. Olen väga rahul ning nii mõnus oli rääkida teiste vahetusõpilastega ning jagada kogemusi!
0 Comments
Leave a Reply. |
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|