Eestis hakkab mu kool pihta kell 8.00 ning ma elan koolist 15minutilise kõnni ja 7 minutilise rattasõidu kaugusel. Kooli lõpu poole oligi nii, et ärkasin alles 7.30, asjatasin 10 minutit, hüppasin ratta selga, sõin koolis putru ja koolipäev võis alata. Minu uues koolis, Kongsberg Viederegående skole's, hakkavad tunnid ka 8.00, aga elan koolist ligi 40km kaugusel. Hommikul pean olema 7.15 all tee juures, kust buss mind peale korjab ja mind peaaegu kooli sõidutab. See tähendab, et kui ma tahan rahulikult endale miskit rahulikult valmistada (ka toidupakk) ja seda süüa, riietuda, hambaid pesta ja võib olla isegi eelnevalt hommikujooksu teha, mis on küll üsna ebatõenäoline, siis on aeg hakata varem ärkama. Ma ei ole kindel, kas minus on suvelaagrist saadik säilinud mingisugune bioloogiline kell, aga ma ärkasin juba kell 7, kuigi täna pidime kooli minema alles 12ks. See tähendas seda, et ma lasin oma sisemise hommikusöögi valmistamise beast'i välja ning hakkasin mässama. Alguses mõtlesin küll, et see on imelik, et ma kappides tuhlasin, otsides nõusid, ja külmkapis sobrasin, aga usun, et see on normaalne, sest ma pole otseselt ju külaline ning toit ootas valmistamist. Ja siit ta tuleb - maasikajogurt banaanitükkide, ilmselt mingi kaerahelveste, seemnete ja mustikatega + kaks keedumuna, kõige sarnasem toode mustale leivale koos salaami, või, juustu ja tomatiga. Ja siis ja siis tuli itaalia tüdruk Consetta kööki ja ma mõtlesin, et ma vist pingutasin üle. Kuna panin selle postituse pealkirjaks esimene koolipäev, mitte, mis ma hommikuks sõin, siis ehk oleks aeg teha algust oma koolikogemusest jutustamisega. Peagi oli aeg minekuks. Panin selga veidi ametlikuma jaki, aga sellega asi piirdus, sest nike'i toss ja aukudega teksad on juba teine teema. Mida lähemale hakkasime koolile jõudma, seda närvilisemaks muutusin, eriti siis kui silmapiirile ilmusid õpilased. Õnneks olid minuga mu hostema Franziska ja Concetta, kellega saime bussiga kooli saamise asja korda aetud ning leidsime enda nimed ka klassinimekirjadest üles. Ma hakkan õppima klassis 2STD ning mu klassis on 24 õpilast (poisse on vähem kui tüdrukuid) ja klassijuhataja nimi on Siri. Klassi sisenemine oli üsna õudne, aga keegi vist isegi ei teadnud, et ma olen vahetusõpilane ja kõikide õpilaste jaoks oli tegu uue klassikooslusega. Ma ei saanud aru miks, aga sellel on pistmist koolisüsteemiga, millele ma üritan lähipäevade jooksul võimalikult hästi pihta saada. Kogu aeg oli selline tunne, et kõikide pilgud on sinu peal, mis on täielik vale. Tegu polnud tavapärase koolipäevaga, vaid õpetaja tutvustas erinevaid asju. Lähemalt ei saa rääkida, sest ma ei saanud eriti aru ning õpetaja ei tõlkinud midagi, küsisin oma pinginaabrilt Jon-Hendrikult, aga ta vist ei saanud päris täpselt must aru. Loodan, et see muutub. Pinginaabrit valida ei saanud, vaid kohad olid juba eelnevalt paika pandud. Lõpuks pöördus klassijuss ka minu poole ja küsis midagi ning ma siis vastasin: "Jeg kan vorstår norsk litt." See tähendab, et ma mõistan veidi norra keelt. Tema luges sellest muidugi välja, et ma olen norra keeles väga hea. Selle lause ütlemine oli suur viga, sest peale seda, kui ma olin enda norra keele oskusi esitlenud, küsis ta: "Kan du vorstår norsk litt?" Sellel hetkel ma sellest aru ei saanud ja vaatasin talle suurte silmadega otsa ning olin nagu: "Ähh-möhh??" Ja siis hakkas kogu klass naerma. See oligi päris naljakas moment. Mul oli suu päris tihti irvel, kui üritasin teha tarka nägu nagu saanuksin enam-vähem kõigest aru, aga siis sain aru, kui naljakas see näitemäng oli. Õnneks või kahjuks sai see tund läbi, kuid hakkasin rääkima ühe oma klassiõe Michelliga. Ma sain teada, et ta on 20aastane ning tuleb Venezuelast. Ta elas enne teises Norra linnas ning see oli ka tema jaoks esimene kord selles koolis. Ta on õppinud norra keelt 3,5 aastat. Mul on nii hea meel, et ma temaga tutvusin. Loodan temaga koolis kindlasti rääkida, sest mulle tundub, et she feels my pain. Samuti aitas ta mul asjad kantseleis korda ajada, kus pidin valima endale kursused. Kohustuslikud olid norra keel, inglise keel, kehaline kasvatus, ajalugu ning lisana pidin igast reast, mida mulle näidati, valima mingid ained. Valituks osutusid kõrgeima taseme matemaatika ehk Eesti mõistes lai matemaatika ilmselt, majandus, saksa keele algajatele (olen Eestis õppinud saksa keelt küll juba 5 aastat, kuid peale seda, kui alustasin norra keele õpingutega, on kõik puder ja kapsad), keemia (valikus olid füüsika, keemia ja bioloogia, proua Rutt, ma loodan teie peale) ja miski veel, mis varsti tuleb meelde.
Edasi sai jälle koduteele asuda ja elu üle järele mõelda. Patja nutma ei lähe, vaid üritan optimistlikuks jääda, sest see oli alles esimene päev. Tühjendasin koju jõudes külmkappi ning peagi oli kätte jõudnud aeg, et jätta mõneks ajaks hüvasti oma saksa venna Torbeniga, kes läks elama oma päris hostpere juurde. Mis on õppetunniks? Sa ei oska veel norra keelt eriti hästi, aga stiilipunktid üritamise eest. Homme läheb kindlasti palju paremini. Pea püsti ja lammutama.
0 Comments
Leave a Reply. |
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|