Paar sõna Tromsøsse jõudmisestKella 4st ülesse. Törts hirsiputru ja kerge võiku. Poolekuuesele rongile. Poolteisttundi sõitu lennujaama. Printisin pileti, läbi turvakontrolli. Lend lükati poolteisttundi edasi. Tegevust oli. Lennukis vajus silm kinni. Sõit läks seega kiiresti. Tromsø lennujaam oli armsalt väike. Otsisin pool tundi bussipeatust, mis oli sõna otses mõttes silme ees. Hüppasin õigele bussile. 20 minutit sõitu hostpere juurde. Bussipeatus asus täpselt minu uue kodu ees. Läksin oma "koju". Vastuvõtvast perestKuna vahetusõpilasele on keelatud reisida reisidel, mis hõlmab ka ööbimist, üksi, pidin otsima hosteli asemele alternatiivi. Olin küll alguses skeptiline, aga siis otsustasin kirjutada facebooki gruppi "Eestlased Tromsøs" ja uurida, kas keegi saaks mulle pakkuda kaheks ööks öömaja. Olin päris ärevil ja kontrollisin oma telefoni iga minuti tagant kuni õhtul kümne paiku kirjutas mulle üks noor naine, et nemad oleksid nõus. Sain nende telefoninumbrid ja koduaadressi ning probleem oli saanud lahenduse. Tegu on viieliikmelise eesti perega, mis koosneb noorest abielupaarist, 5-ja 2-aastasest plikast ning 1-kuusest beebipoisist. Nad kolisid Norra juba kolm aastat tagasi, nad kõik oskavad norra keelt (välja arvatud pisipõnn). Isa on professor psühholoogia valdkonnas ning ema on õppinud arst, kes on hetkel emapuhkusel. Nagu välja tuli, kolivad nad sellel suvel tagasi Eestisse. Virmaliste jaht 1-2-3Siia, peatumispaika, jõudes, näidati mulle ette mu tuba ja üldine korralduslik pool ning peale seda istusime koos pereemaga köögis ja ajasime maast ning ilmast juttu. Otsustasin sellel päeval olla "kodus" kuni poole kuuest oli start ühe hotelli eest, kuhu 10minutilise jalutuskäiguga täpselt jõudsin. Pereema tegi veel eelnevalt ka kartulisalatit ja neil oli MUSTA LEIBA, seda momenti, mil see imeline, õigelt pehme ja õigelt must leib jällegi üle pika aja mu keelt puutus, on raske unustada. Eelnevalt seda reisi planeerides, teadsin, et virmaliste trip on must. Aga kuna virmalised on siin ühed populaarseimad turismiatraktsioonid, oli Tripadvisorist võimalik leida niivõrd palju erinevaid firmasid ja reise. Suhteliselt nõutu olin. Otsustasin küsida nõu facebooki grupist "Eestlased Norras", kus mulle soovitati üht firmat nimega Greenlander. Nende veebileht tundus usaldusväärne, grupi suurus cozy, tingimused muretäravõtvad ning hinnaklass oli enam-vähem sama. Otsustasin minna selle ettevõttega. Hotelli eest korjas mind peale üks Land Rover ning oh seda üllatust - giid ja firma omanik oli eestlane Markus. Ah, kuidas ma igatsen eesti keele rääkimist ja eestlasi üleüldiselt. Meie grupiga liitus veel üks vanem saksa abielupaar, Indiast pärit, kuid Iirimaal elav noorpaar ning üks noor lauljannast brasiilitar. Kokku koos giid Markusega oli seitse inimest. Koos sõitma hakates tegime kohe üksteisega tutvust ning meeleolu autos läks turvalisemaks ja pingevabamaks. Ma sain kohe aru, et Markus on eestlane, kuna ta rääkis inglise keelt väga hästi, aga tal oli mõnus eestlase kangus inglise keele rääkides ning tal oli hea huumorisoon. Eestlastel on oma naljasoon, mis on täiesti eristatav. Eestis elades ma sellest aru ei saanud, aga siin olen sellest väga hästi aru saanud ja lausa igatsen seda. Markus rääkis meile plaanist ja ka sellest, et tõenäoliselt sõidame Soomeni välja ning siis alustasime sõitu, et tunni pärast peatuda bensiinijaamas, kus vetsujärjekord oli hiiglaslik. Ta ütles, et korraga on väljas ligi 50 erinevat virmaliste giidi oma grupiga ning neil on ühine WhatsAppi grupp, kus nad jagavad infot virmaliste ja oma asukohtade kohta. See oli üllatav, sest kõik need agentuurid on omavahel ju konkurendid, aga samas on tore, et nad saavad sõbralikult läbi ja on abivalmid, sest kõigil on ühine eesmärk - näha virmalisi. Peale peatust jätkasime sõitu, kuni peatusime, sest esimene vihje virmaliste kohta oli saabunud. Ega ma midagi eriti ei näinud, aga kui Markus kaameraga pilti tegi, oli midagi ikka näha ka. Tegime igaksjuhuks pildid, kus ka meie peal seisame, sest kunagi ei tea neid virmalisi ju. Peale väikese maitse suhu saamist jätkasime sõitu kuni jõudsimegi täitsa Soome välja. Lund oli palju, oli mõnusalt külm, nina tilkus ning sõitsime tee peal mööda mitmetest turismibussidest ja virmalistejahtijatest. Peagi pöörasime ühele kõrvalteele, auto pargiti ära ja jäime püsivalt sinna. Seal olidki virmalised. Nad ei olnud nüüd nii intensiivsed, kui võib-olla pildilt oled harjunud nägema, aga nad olid seal ning nägid, kuidas nad liikusid. Lõpuks läksid need eredamaks ja kohe võimas oli midagi sellist näha. Eks kaamerasilm ja inimesesilm näevad virmalisi erinevalt, aga ma ei olnud pettunud, sest mida rohkem silm pimedas viibis, seda rohkem hakkasid neid nägema, kuna silm harjus ära. Vaatasime, ohkasime, imestasime ja tegime palju pilte. Markusel oli profikaamera ja tal oli hull tehnika, kuidas pilte õigesti teha. Siin mõned näited. Seal, kus olime paikseks jäänud, võtsime välja soojad firma poolt antud saapad ja ka SOOJAD kombekad. Samuti tehti ka lõke, mille ümber istusime toolidega. Markuse naine Kertu, kes on samuti üks firma omanikest, oli valmistanud meile termostassis püreesuppi. Samuti saime norralikku krõbeleiba, kuuma kakaod, teed, koduseid küpsiseid, ühesõnaga PERFECTION. Ikka suhteliselt külm oli ja mu sõrmed olid jääs, sest ma võtsin lollid kindad kaasa, aga see ei olnud häirivalt külm nagu -30 kraadi. Ma isegi ei tea, kui kaua me seal lõkke ümber istusime, aga ühel hetkel pidime hakkama tagasi liikuma, sest virmalised hakkasid kaduma, oli veidi külm ja ma olin pikast päevast päris väsinud kah. Tõmbasime kombekad seljast, auto pandi eelnevalt sooja ja alustasime sõitu tagasi. Ma lihtsalt kustusin ära ning ärkasin peale 2,5h, kui esimesi reisilisi hakati maha panema. Mind visati kodu ees maha ning enda tuppa jõudsin kell pool kolm öösel. Kogu reis võttis aega peaaegu 9 tundi. Ma olin väga rahul, et valisin just Greenlanderi. Põhjuseid oli mitmeid. Näiteks oli nii hea meel eestlast kohata, auto oli soe ning mugav ja sellega pääses liikuma kohtadesse, kuhu bussiga ei saa, grupp oli mõnusalt väike ja turvaline, püreesupp, küpsised, kakao ja krõbeleib olid tasemel head, giid Markus oli superfotograaf, kes saatis järgmisel päeval meile ka lisatasuta pildid, see kombekas ja saapad olid elupäästjad ning nad leidsidki virmalised üles. See ekskursioon maksis 150€, mis võib tunduda autosõidu ja natukese toidu eest liiga palju, aga tegelikult sain parima võimaliku kogemuse virmaliste jahiks ning ma ei kahetse mitte midagi, sest sain elamuse kogu eluks. Turist linnasKa järgmiseks päevaks panin paika plaani, mille läbimisel oleks Tromsø reis ametlikult edukas olnud. Hommikul lasin endal veidi magada, sõin hommikust ning enne 12 sumpasin kesklinna poole, kus otsisin pool tundi üht bussipeatust taga. See bussiga jamamine ei olnudki nii raske, sest laadisin alla kaks äppi - üks piletiostuks, teine bussiaegade nägemiseks. Üks pooleteisetunnine pilet maksis õpilasele 20 krooni. Esmalt käisin Tromsø muuseumis, sest oleks tundunud vale muuseumisse minemata jätta. Seal oli geoloogiat, bioloogiat, saamidest ning ka homoseksuaalsusest saamide seas. Ausalt, põnev oli. Peale seda läksin Polariasse, mis on akvaarium hüljeste ja muude põhjavete kaladega. Uksest sisse jõudes, põrkasin kokku sama saksa abielupaariga, kellega ka virmaliste tripil käisin. Jõudsin sinna täpselt siis, kui näidati ka filmi panoraamkinos ning toimus ka hüljeste treening ja toitmine. Vahepeal tuli teha väike paus kaubanduskeskuses, et oma telefoni laadida. Siis hüppasin kaltsukast läbi, et endale soojemad kindad 20 krooni eest soetada. Siis jätkasin oma linnatuuri. Oli küll plaan minna Arktilist Katedraali vaatama, aga siis sain instagrami kaudu teada, et Norra hotelliärimees ja miljonär, kelle autobiograafiat ma just loen, on ka Tromsøs. Seega sisse tuli viia plaanimuutus ning ma asusin teda jälitama, et päriselt ka teada saada, kas ta on 168cm kõrge. See ei olnud tõenäoliselt naljakas, aga nagu te ilmselt aru saite, ma ei teinud seda, vaid jätkasin oma plaaniga minna katedraali vaatama ja ka sõita köisraudteega mäe otsa, et näha vaadet tervele Tromsøle. Sõit köisraudteega üles võttis aega 4 minutit ning see mahutas peaaegu 25 inimest, käies iga poole tunni tagant. Oli võimalus osta üheotsa- kui ka edasi-tagasipilet, sest tegelikult on seal mäel ka trepp, mida mööda käia võib, aga tihe lumesadu peidab selle trepi ära ning minna seda vallutama teradeta jalanõudega, võib olla sõna otseses mõttes surmav. Paljud näiteks kelgutavad või suusatavad sealt mäest alla, mina eelistasin liftiga tulla. Mäe otsas oli ka restoran, kus kausi kalasupi eest pidi välja käima pea 20€, seega ma lihtsalt nautisin vaadet ja puhkasin jalgu, mittesüües suppi, sest see vaade...ma tean, et ma kasutan seda omadussõna liiga palju, aga VÕIMAS. Oli pime ja kaheksa õhtul, kui sain kokku ühe teise eestlase Lottaga, kes elas ja töötas samuti Tromsøs. Ma ei tundnud teda varasemast, aga ta kirjutas mulle, kui tegin oma postituse sinna facebooki gruppi ning ma mõtlesin, et nii tore oleks kohata eestlast, jagada kogemusi ja küsida nõu välismaal, just Norras elamise kohta. Kuna ta pidi bussile jooksma, oli meil aega vestelda vaid pool tundi ning me pidime nii kiiresti rääkima, sest palju oli öelda ning see pool tundi sai nii ruttu läbi. Näiteks ütles ka tema, et tal ei ole olnud kerge leida sõpru norrakate hulgas. Nad on küll väga abivalmid ja sõbralikud, aga naljalt külla ei kutsu. Tal on nimelt palju sõpru itaallaste, poolakate ja ka leedukate seas. Äge oli kuulda tema lume ja Norra armastusest. Tegime isegi juttu Eesti Laulust. Ahh, ma olen nii õhinas. Oli imeline tunne jagada mõtteid ja kogemusi inimesega, kes saab aru, mida sa mõtled, kes on olnud samas olukorras. Siis saad aru, et see kõik, just sõprade teema, ei ole ainult sinus kinni. Siis ta pidi jooksma ja mina roomasin ka mägedest üles. "Kodus" kohtasin lõpuks ka pereisa, kellega jagus juttu pea kolmeks tunniks enne kui magama sai mindud. Vestlused inimestega õpetavad nii palju, tõsiselt. Kuuled teiste kogemustest, näed nende vaatenurki, kuulad nende lugusid, no nii põnev. Peab koju tagasi minemaSain 25. veebruaril ehk reisi teisel päeval tehtud kõik, mida plaanisin, seega järgmine päev oli suhteliselt chill. Ajasin perega juttu, tegin putru, lihtsalt vaatasin, kui nunnu see beebi ikka oli. Aeg Tromsøs olles lendas korralikult ning juba istusin uuesti liinibussile, et külastada ka ostukeskust ja seejärel minna lennujaama. See ostukeskus oli debiilse planeeringuga ja ma ei saanudki aru, kus ma siis olin või kus miski oli. Ostsin endale ühe võiku ja lihtsalt otsustasin lennujaama minna. Seal oli mul mõnusalt aega mõelda tagasi oma reisile ja sellest blogisse kirjutada. Siis jõudis kätte lend ja nüüd olengi varsti kodus tagasi. Viuhti ja käidud. KokkuvõteNo nii äge, et ma selle reisi ikka ette võtsin. Kogesin tõelist talve, võimsaid vaateid ja ma nägin virmalisi. Ma tean, kui ma ei oleks sinna läinud, oleksin sügavalt kahetsenud. Tutvusin toredate eestlastega, õppisin palju uut Tromsø ja norrakate kohta ning sain eneskindlust üksi reisimise suhtes. Ja need Markuse saadetud pildid on mul ka taustapildiks nii arvutis kui ka telefonis, et ikka mõista, et see oligi päriselt. Aitäh ema, isa, taadu, organisatsioon ja hostvanemad loa ning võimaluse eest Tromsøsse reisida ja mu Tromsø hostpere vastu võtmise eest! Ma sain kogemuse ja mälestuse terveks eluks ning seega täitis see reis oma eesmärki sajaga.
Comments are closed.
|
Arhiiv
August 2020
Millest on juttu olnud?
All
|